PANEB MÕTLEMA: Nii mõnegi tudengi paneb arve mõtlema, kas jätkata õpinguid või dokumendid koolist välja võtta. Foto: Aldo Luud
Eesti uudised
8. märts 2014, 14:00

Laisk tudeng sai arve kätte (48)

Õppepunktivõlglased peavad rahakotti kergendama või ülikoolist lahkuma.

"Mõnel väljasaadetud arvel on peal ka 700 eurot. Ehk siis tudeng sai semestri jooksul vaid kümme ainepunkti ning 20 jäi võlgu," näitlikustab Maaülikooli õppeosakonna juhataja Anneli Lorenz, et laiskadel läheb õppimine kalliks.

Kõrgharidusreform tõi endaga kaasa muu hulgas selle, et tudengid, kes nominaalkoormust täita ei suuda, peavad oma rahakotti kergendama. Mitmes kõrgkoolis on üliõpilaste sügissemestril kogutud punktid kokku loetud ja arved välja saadetud.

Lahkujate arv suureneb

Maaülikooli õppeosakonna juhataja Anneli Lorenzi sõnul on viimase sügissemestri järel oma dokumendid välja võtnud ja lahkunud üliõpilaste arv suurenenud. Üks põhjus on tahtmatus punktivõlgade eest maksta.

"Kuni arve maksmise tähtajani on võimalik eksmatrikuleerimine. Küllap andis nii mõnigi noor dokumendid sisse kindla tulevikuplaanita. Esimene semester näitab, kas valik oli õige, kuid samas paneb võlapunktide eest saabunud arve lahkumisotsust kiiremini tegema," ütlen Lorenz.

Maaülikoolis sai võlapunktide eest arve üle 60 tudengi. Ühe puudu jääva punkti eest küsib kool 35 eurot.

Tartu Ülikoolis sai arve 117 üliõpilast ehk umbes 4% tänavustest sisseastunutest. Õppetasu puuduolevate ainepunktide eest küsitakse, kui puudu jääb rohkem kui kuus punkti. Nominaalmahu täitmine tähendab iga õpitud semestri kohta 30 ainepunkti sooritamist.

"Heameel on aga tõdeda, et ranged sisseastumistingimused, sealhulgas kõrge lävend, on toonud Tartu Ülikooli õppima võimekad ja tugevad üliõpilased. 1. ja 2. astme üliõpilaste koguarvu taustal on siiski väga suur enamik neist täitnud semestris ettenähtud õppekavamahu," ütleb Tartu Ülikooli õppekorralduse peaspetsialist Ülle Hendrikson.

Samas on ka Tartu Ülikoolis neid, kelle dokumentide väljavõtmise otsust on ilmselt mõjutanud kainestav arve postkastis.

"Enne arve maksmise tähtaega, mis on 15. märtsil, on üliõpilasel võimalik otsustada, kas ta soovib ülikoolist lahkuda. Sel juhul ta arvet tasuma ei pea. Pärast 15. märtsi jääb üles kohustus arve tasuda," selgitab Hendrikson.

Tema sõnul ei saa nominaalkoormuse täitmise suhtes ühtegi teaduskonda esile tõsta, sest võlgnikud jaotuvad üle ülikooli.

Arvet ei saa kõik

Tartu Ülikoolis kontrolliti puuduolevaid punkte ligemale 3000 üliõpilase puhul. Neist 768-l ehk rohkem kui igal neljandal oli kogutud vähem kui semestris nõutavad 30 ainepunkti. Üle kuue punkti jäi puudu 206 üliõpilasel.

89 neist on aga õppekulude hüvitamisest vabastatud. Näiteks on sellest priid tudengid, kellel on seitsmeaastane või noorem laps, kellel on puue, kes on eelmisel semestril olnud akadeemilisel puhkusel või välismaal. Hüvitamise kohustusest on vabastatud ka tudengid, kes õpivad arstiks, hambaarstiks või proviisoriks. Nii tulebki välja, et võlglastest tudengitest peavad raha maksma vaid pisut rohkem kui pooled.

Tartu Ülikoolis on ühe ainepunkti maksumus 35–50 eurot ja keskmine väljasaadetud arve suurus oli 300 eurot.

"Õppekoormuse täitmist kontrollitakse õppeaasta lõpul. Üliõpilane viiakse üle osakoormusesse, kui ta on täitnud alla kolmveerandi õppeülesandeist ning eksmatrikuleeritakse, kui ta on täitnud alla poole nominaalmahust," selgitab Hendrikson.

Arvete koostamisega seotud lisatöö pärast kool tema sõnul töötajaskonda suurendama pole pidanud.

Puuduolevate punktide eest õppetasu küsimise reeglid on kõrgkoolide endi otsustada. Tallinna Ülikooli kommunikatsioonijuht Krista Must ütleb, et neil käivitub võlapunktide eest rahaküsimise süsteem alles kevadsemestril, mis tähendab, et tudengeid, kes punkte täis ei saa, ootavad arved ees suvel.

"Meie tudengitel on pool aastat rohkem aega. Meilgi saab olema nõnda, et maksta tuleb alles siis, kui ainepunkte on võlas rohkem kui kuus," räägib Must.

Sügissemestri võlglased loeb ülikool siiski üle. Andmed saavad kokku esmaspäeval.