KURB LÕPP: loomapargi jooksus hundid on maha lastud! (19)

Nädal tagasi Võrumaalt Alaveskilt plehku pannud kolmest noorest isasest hallivatimehest võib üks veel elus olla, kuid loomapargi peremehe Rein Kõivu sõnul on ka see loom tõenäoliselt kas haavatud või taevastel jahimaadel.

Suguvennad käisid auku kaevamas

Kõiv tõdeb, et hallivatimeeste vabadussepääsemist oli praktiliselt võimatu ette näha. "Kuna Eestis on väljaspool metsa hundid vaid meie juures, siis käisime Lätis Ligatne loomapargis kogemusi omandamas, kuidas turvalist aeda ehitada. Neil pole kahekümne aasta jooksul ükski hunt jooksu pääsenud. Tegime oma aia veel suuremate varude ja jämedama traadiga," räägib ta.

Peale maapealse paigaldati 45kraadise nurga all võrk ühtlasi pinnase alla. Väikese tiigi tõttu poleks loomapargi hundid väljapoole kaevata saanudki, kuna sellel kohal valgunuks vesi enne vastu. Ehk siis kõik nagu olema peab. Küll oli uneski raske ette näha metsikute võsavillemite karjaviisilist külaskäiku.

"Paari kaupa on võsavillemid ka varem meie juures külas käinud. Olime õhtupoolikul veidikeseks ajaks ise ära, aga nüüd võis neid siin olla kuus. Kaevasid väljastpoolt võrgu alla augu nagu pommilehtri ja ise läksid minema. Meie omadel piisas väljapääsemiseks alumise võrgu kohale astumisest ja keharaskusest," nendib ta.

Kõivu sõnul polnud tegelikult metsast tulnud võsavillemid sugugi oodatud külalised. Võimalik, et nad tahtsid rünnata loomapargi tiinet emahunti, kuna hundimaailmas on kombeks, et karja jahipiirkonnas on vaid üks emane, kes järglasi toob. Seetõttu võisid loomapargi hundid võrgu juures end koguni kaitsepositsioonidele võtta. Alaveski loomapargis oli viis hunti: isa, ema ja nende kolm läinudaastast järglast. Ema ja isa jäid aeda, kuid on siiani stressis.

"On närvilised ja ei tulnud isegi sööma. Ei ole urust välja tulles ka sellist rõõmsat hüplemist," ütleb Kõiv.

Tema kinnitusel harjusid kutsikad inimesega ruttu ja sõid näppude vahelt. Kuna nende vanemad ei kasvanud loomapargis päris sünnimomendist, siis nende inimpelglikkus kandus tasapisi üle ka järglastele.

Üks käis traktori järel

Samas olid noored loomad inimestega nõnda harjunud, et jäid ka pärast vabadusse pääsemist nende lähedusse. Jahiühistu ELK liikme Hugo Mõttuse sõnul oli üht jooksus hunti nähtud metsaveotraktori järel piki rööpaid kõndimas. Teine leidis oma otsa loomapargist kolme-nelja kilomeetri kaugusel asuva talumaja juures.

"Elus võib olla veel hunt, keda jahimehed 1. mail piirasid suure heina sees asuval metsasaarel. Võimalik, et ta sai haavata," räägib ta.

Üks põgenik lasti maha Saru külas, mis asub loomapargist vaid paari kilomeetri kaugusel. "Soovitasime veel kaamera panna Alaveskisse aia juurde, aga sinna nad siiski tagasi ei tulnud," räägib ta.

Kogenud jahimees arvab, et hundid vabaduses söömata ei olnud ja vahepeal kas leidsid või murdsid maha midagi.

Võrumaa jahimeeste seltsi esimees Mati Kivistik ütleb, et arvatavasti tulid loomad inimeste juurde, kuna neil läks kõht tühjaks. Jahiühistu ELK esimees Toomas Jüris arvab, et tõenäoliselt on ka kolmas hunt, keda nähti viimati reede õhtul, taevastel jahimaadel. "Kui ta elus ongi, siis küll ta välja ilmub."

Keskkonnaameti jahinduse spetsialisti Margo Tanniku sõnul tabati üks hunt juba möödunud nädala esmaspäeva õhtul ning teine reedel. Kolmanda täpsema käekäigu suhtes tal eile õhtul andmeid ei olnud.

Kuna huntide kinnipüüdmine loodusest on äärmiselt keeruline ja vältimaks võimalikku ohtu inimeste tervisele ja koduloomadele, andis keskkonnaamet väljaspool jahihooaega loa ärajooksnud Alaveski hallivatimeeste tabamiseks.

Lammas eineks

Aastaid Tallinna loomaaia direktorina töötanud Mati Kaal tõdeb, et inimese juures üles kasvanud loomad saavad murdmisega hakkama. Küll on probleem selles, et nad on harjunud kahejalgseid mitte kartma.

«Kaua aega tagasi läks ka Tallinna loomaaiast paar hunti minema. Siis toimus lausa anekdootlik lugu. Loomaaiast kümnekonna kilomeetri kaugusel asuvas külas läks üks vanamammi oma keti otsas olevat lammast karjamaale viima. Hunt vaatas ilmselt, et talle tuuakse süüa ja võttis lamba otse selle perenaise nähes. Lamba perenaine oli ikka päris ära ehmatanud,» meenutab ta.

Kaalu sõnul võivad lahtipääsenud hundid ühtlasi kellegi kööki sisse sadada ja süüa otsida. Metsloomade puhul on ette tulnud, et käiakse vabaduses tiir ära ja tullakse siis puuri sööma. Hundid on aga nõnda kõvad kaevajad, et võivad ka meetritepikkuseid käike uuristada.

«Meie juurest Berliini loomaaeda saadetud hundid said aastaid tagasi hakkama sellise teoga, et jõudsid urgu kaevates mitme meetri kaugusel asuva külastajate tee alla. Ja ei aidanud ka aia vundament ja maa sisse pandud võrk.»