Suvi saabus ootamatult (8)

Kuigi supelrannad on rahvast kihama löönud, ootavad Pärnu ranna kioskid siiski juunikuu saabumist. Hommikupoolik Pärnu rannas on suisa vaikne – mõni üksik inimene, hulgaliselt linde ja traktor, mis sõidab hoolikalt liiva sõeludes kord üht- ja siis jälle teistpidi.

Keskpäeval näeb juba rohkem liikumist: on ujujaid, päikesevõtjaid ja niisama jalutajaid, palju kuuleb soome keelt. "Mina käin iga aasta suvel vähemalt korra Pärnus. Siin on väga mõnus – sõbralikud inimesed, hea toit, mõnusad poed ja muidugi rand," ütleb juba teist nädalat Pärnus peatuv soome mammi Krista. Pildile ta tulema ei soostu. "Vana ja kole, mida minust ikka vaadata. Oleks midagi ilusat seljaski, aga selle riietusega – ei, ei," lõkerdab Krista naerda ja lubab naljatades, et kui südasuvel tagasi tuleb, on vähemalt kümme kilo kergem ning valmis kasvõi ihualasti poseerima.

Igatsetakse jäätisemüüjaid

Ehkki suplushooaeg algab ametlikult koos rannavalvega 1. juunil, on suvitajate elu juba üsna mugavaks tehtud. Paigaldatud laudteed, prügikastid, kiiged ja pingid, lapsi lõbustab madalas merevees kuurordielevant-liumägi. Mida pole, on kohad, kus osta joogipoolist või kehakinnitust. Kioskid on küll olemas, kuid uksed suletud. Andri, kes enda sõnutsi ühes sõbraga juba hommikul randa tuli, ütleb, et palavaga tühi kõht muret ei teegi. "Pigem on just juua vaja," ütleb Andri ja osutab enda kõrval olevatele õllepudelitele. Kas õlu sobib randa? "See on ainuke jook, mida ma jooksin ka siis, kui sellest purju ei jääks."

Kahe pisikese vees sulistava lapsega randa tulnud Elen ütleb, et tema söögikohti ei igatse, sest võtab ise vajaliku kaasa: "Siin on hinnad alati kõrgemad. Asi mul see pudel vett juba kodust kaasa haarata on. Aga jäätisemüüjaid tahaks küll. Ei ole isegi vahet, kas ostan midagi või ei, nad loovad üle ranna kostvate hõikamistega sellise tunde, et nüüd on rannahooaeg tõepoolest alanud.”

Pärnu linnavalitsusest öeldakse, et kioskid ja rannatoolide laenutus alustab tööd 1. juunist ilmast sõltumata. Surnud kalad veepiiril Iga-aastaseks mureks on mereranda uhutud lõpnud kalad ja isegi hülged. Neid aga keskpäeval palju ei leidu – vaid mõni üksik kala hulbib kõht ülespoole. Keegi peale ühe pisikese lapse ei lase end neist häirida. Tema hüüab vaid: "Issi, issi, vaata – kana nokib surnud kala." Kanasid rannas siiski ei leidu. Tegemist on varestega, kelle järgi on üsna hästi aru saada, kus mõni kalalaip kaldale on uhutud. Ühel õhtul olevat rannast leitud ka hülgeid. "Aga see on igal aastal nii. Ikka toob vesi mõned korjused kaldale, aga koristatakse ju ära," teatavad kaks vanemat härrat.

Eelmisel kevadel ranna hoolduse riigihanke võitnud Kesklinna Pargid OÜ koristab nii olmeprahi, lõpnud hülged, kalad, kõrkjaprahi kui vetikad. "Kõige intensiivsem hooldus toimub aprillist novembrini, talvel on koristusmaht väiksem, kuid piisav, et tagada elementaarne heakord," ütleb Kasemets ja lisab, et peamiselt hukkuvad hülged kalavõrkudesse või kalapüügi mõrdadesse sattumise tagajärjel.

Pärnus on seitse randa: keskrand (Rannahotelli, SunSeti ja Mudaravila piirkonnas) ning Vana-Pärnu, Mai, Papiniidu ja Raeküla linnaosade väiksemad rannad.

Ilmavaatleja: suvi tõotab tulla keskmisest soojem

Ilmavaatleja Ilmar Tiismaa ütleb, et tulevast teisipäevast saab suvesoe otsa ja ilm läheb taas jahedamaks. "Juuni alguse esimene kümme päeva jääb ka 20 kraadi piiri peale, teine pool on juba aga väga soe.

Ameeriklased ennustavad meile hoopis kuuma suve. Ma ei tahaks uskuda, et see ennustus õigesti täppi läheb," teatab Tiismaa, kelle sõnutsi algab suvi siis, kui maikellukesed õitsema puhkevad. Kas jaanipäeval vihma ka sajab? "Praegu paistab, et see kuu vist jääb ilma vihmata. Aga ilm võib teha omad korrektuurid. Vihm ei ole välistatud, aga ülearu seda loota ei maksa. Selle aasta ilm on üldse väga huvitav – viskab kuumust ja siis läheb külmemaks ja siis jälle palavaks," ütleb Tiismaa. Seda, kui pikalt suvesooja antud on, ei julge Tiismaa veel ennustada.

"Ei või öelda täpselt, ilm võib teha pöördeid ja mis ma siin ikka valetan, eks see ilmaennustamine tihtilugu suhteliselt nagu kohvipaksu pealt ole. Aga loodame kõige paremat." Ilmaennustaja Marko Kaasik lisab omalt poolt, et jaanipäevani on kuu aega ja ei ole ühtki meetodit, millega saaks nii pika aja peale konkreetseks päevaks ilma ennustada. "Kes seda teevad, pakuvad huupi," leiab Kaasik, et atmosfääri seisund ei ole prognoositav rohkem kui kahe nädala peale: "Juhuslikud protsessid muutuvad määravaks."

Midagi enam-vähem kindlat saab juba öelda ja lubada Kaasiku sõnul nädal enne jaanide saabumist.