"Lätist Valgevene piiri lähedalt leiti äsja kuus hukkunud metssiga, praeguseks on analüüsid tehtud ja Aafrika seakatku olemasolu on saanud kinnituse," ütles neljapäeval BNS-ile VTA peadirektor Ago Pärtel. Tema sõnul pakub pisut lohutust vaid teadmine, et Aafrika seakatkuga metssead leiti Eestist suhteliselt kaugelt.
Samal teemal
"Eks lätlased panevad nüüd ohtlikele aladele piirangud peale. Lisaks äsja avastatud Aafrika seakatkule on Lätis ka klassikaline sigade katk, seega ei tule neil midagi eriskummalist. Nagunii on seal elusloomade liigutamise piirangud ja muud sellised asjad peal," sõnas Pärtel.
Pärtel toonitas, et Eesti seakasvatajad peavad nüüd hakkama järgima elementaarseid bioohutusmeetmeid. "Võõraid ei tohi mingil tingimusel farmi lubada, peab täpselt teadma, kus farmi territooriumile sõitev transpordivahend on liikunud ja loomulikult tuleb välistada igasugune kontakt kodu- ja metssigade vahel. Need on põhiasjad," rõhutas VTA peadirektor.
Pärteli sõnul Eesti praegu karantiini ei kehtesta. "Karantiinid kehtestatakse siis, kui riigis on taudi punkt olemas. Kuniks taud on teises riigis, ei anna karantiin midagi juurde," sõnas Pärtel.
Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) tegevjuht Tõnis Korts ütles tänavu veebruaris BNS-ile, et Eesti jahimeestel pole plaani metssigade massilise küttimise korraldamiseks, kui selline vajadus peaks Aafrika seakatku piiramiseks tekkima.
"Metssigade massilise küttimise alustamine eeldab keskonnaministeeriumi ning VTA otsust. "Kui see tuleb, oleme kohe valmis läbi rääkima ja olukorda analüüsima," lausus jahimeeste katusorganisatsiooni juht. Ta tõdes, et Eestis pole elukutselisi jäägreid, jaht käiks ühiskondlikus korras ja sigade massiline küttimine nõuab lisaressurssi, sest nii kütus, moon kui aeg maksavad.
Aafrika seakatku oli seni leitud Eesti lähiriikidest Venemaal, Valgevenes, Poolas ja Leedus, Läti oli seni sellest ohtlikkust haigusest puutumata.
Aafrika seakatku leidmisel otsustati Leedus küttida ära 90 protsenti metssigadest, talvel veel tõvevaba Läti valitsus eraldas seakatku tõrjumiseks täiendavalt 1,35 miljonit eurot ja pikendas metssea jahti pooleteise kuu võrra. Valgevene aga otsustas tappa kõik metssead.
Riigikogu keskkonnakomisjoni ja maaelukomisjoni liikmed kutsusid tänavu veebruaris valitsust üles astuma tõsiseid samme seakatku Eestisse levimise tõkestamiseks, sest tegemist on hävitava haigusega, mis võib halvimal juhul saada saatuslikuks kogu Eesti seakasvatusele ning ohustada ka metssigade populatsiooni. VTA peadirektor Ago Pärtel tõdes neljapäeval BNS-ile, et amet pole selle tõve ennetamiseks saanud valitsuselt sentigi.
Lisaks äsjaavastatud Aafrika seakatkule on Lätis olemas ka klassikaline seakatk. Kolmapäeval avastati Ida-Läti Dagda piirkonna seafarmis mitmel seal klassikaline seakatk, ütles BNS-ile Läti toidu- ja veterinaarameti pressiesindaja Anna Jofe.
Sel aastal on selles piirkonnas leitud klassikalist seakatku kolmel metsseal.
12 KOMMENTAARI