Esimene maavärin oli kella 14 ajal, ent järeltõukeid oli tunda õhtuni. Maavärin raputas hooneid ja klaaspindu. Kohalike sõnul oli tegu justkui plahvatustega.
Ilta-Sanomate andmetel registreeriti maavärina tugevuseks Richteri skaalal 1,9 magnituudi.
Helsingi ülikooli seismoloogiainstituudi juhataja Pekka Heikkineni sõnul olid maavärinad maapinna lähedal, mistõttu meenutasid need plahvatuse ajal kuuldavaid helisid.
Soomes esineb väiksemaid maavärinaid aastas 10 kuni 20 korda.
Võimsaim maavärin Soomes registreeriti Alajärvel 1979. aastal ning selle tugevuseks oli 3,8 magnituudi.
Kommentaarid