ParmFoto: Aldo Luud
Ilm
30. juuli 2014, 16:27

Kuumus ja põud hõrendas sääserahva ridu, kuid parme ja puuke on nagu muiste (17)

Tänavune pika vinnaga kuum ja põuane suvi on sääserahva ridu kõvasti koomale tõmmanud. Teisi vereimejaid nagu parme, kes on sooja ilma loomad, ja puuke pole kuumus ja vihmavaesus eriliselt mõjutanud. Möödunud aastal oli neid "sama hästi", tutvustas putukateadlane Urmas Tartes tänavust vereimejate seisu. "See esimene putukarohkus võib-olla pisut viibis, aga hiljem on kõik toimunud tavapärastes staadiumides," lisas ta.

"Sääskede seis on igal pool rahulik, kevadine põud on nende arvukuse alla võtnud. Neid muidugi on, aga nii, et vaata, et ei pane tähelegi," rääkis bioloog ja loodusfotograaf Tartes.

Ta ütles aga, et parmud on hoopis teismoodi loomad. "Nende vastsed elavad looduslikes veekogudes ja sellist põuda meil pole olnud, mis looduslikke veekogusid kuivataks." Parmud ei põlga ka inimese loodud veesilmasid. Kõige suurem võimalus parmudega kohtumiseks on muidugi raba.

Parmud erinevad sääskedest ka sellepoolest, et nad on sooja ilma loomad. Nende aktiivsus langeb keskpäevasele ajale, kui ka inimesele meeldib väljas käia. "Seepärast torkab parmude rohkus ja aktiivsus tänavu ka eriti silma, kuivõrd kuum ilm on neile hästi mõjunud. Juuli ja august on klassikalised puhkusekuud, kui inimesed rohkem väljas viibivad ning nende kokkupuuted parmudega on suuremad."

Sääsed on õhtuse ehk jahedama aja ja tuulevaikse ilma loomad. Parmud on sääskede vastandid – neile meeldib päikesepaiste ja väike tuul neid ei sega, sest nad on head lendajad. Pikem põud nendele mingit negatiivset mõju ei avalda, selgitab Tartes parmu ja sääse elulaadi erinevust.

Parmud on niiskemate elupaikade loomad. Nad elutsevad seal, kus on looduslikke veekogusid, aga ka inimese loodud kunstlikke veesilmasid. Aga muidugi on raba see koht, kus on suurem võimalus nendega kohtuda.

Süüa parmule jätkub, sest inimesele meeldib sooja ilmaga väljas käia, Eesti põllumees peab karja ning lisaks on ka metsas loomad. "Seepärast torkab parmude rohkus ja aktiivsus tänavu ka eriti silma, kuivõrd kuum ilm on neile hästi mõjunud. Juuli ja august on klassikalised puhkusekuud, kui inimesed rohkem väljas viibivad ning nende kokkupuuted parmudega on suuremad," ütles Tartes.

Putukateadlase sõnul jätkub parme maist septembrini, mil kõikidest vereimejatest rahulikuks jääb.

"Puukide osas ei saa mingit suurt arvukuse kõikumist välja tuua," räägib Tartes, kes pole endalt mitu aastat puuki leidnud, olgugi et veedab ohus kõhutades enda arvates rohkem aega kui keskmine eestlane. Puugid pole kuhugi kadunud ning kannavad endiselt ohtlikke haigusi. Tartes ütleb, et kuigi puukide kõige suurem aktiivsus on kevade poole, tuleb ka praegu nende suhtes silmad lahti hoida ja säilitada ettevaatus.

Tartes ütleb, et kuigi oleme harjunud suhtuma neisse tiivulistesse vereimejatesse õudustundega, et "tuleb jälle segab ja teeb haiget", siis kõik nad on - nii huvitav kui see ka pole – väga kaitsetud näiteks lindude, röövputukate ja teiste vaenlaste ees. Parm on näiteks pääsukese magustoit.

Tartese sõnul on võimalusi, kuidas putukaid ka loendada, kuid putukate arvukuse seiret Eestis praegu ei tehta.