Ilm

Uutmoodi võimalus saada metsaomanikuks (2)

Ia Mihkels, 11. september 2014, 21:09
Foto: TEET MALSROOS
Uus viis metsaomanikuks saada ei eelda, et tuleks ostusooviga mööda Eestit ringi sõita ja pakkumisel olevate metsatükkide vahel valida. Teha pole vaja muud, kui saada tulundusühistu Eesti Ühismets liikmeks.

Metsa edukaks majandamiseks on, teadagi, vaja teadmisi ja oskusi. Tulundusühistu kaudu metsaomanikuks saades pole isegi see vajalik, tähtis on soov üheskoos Eesti metsa hoida, sellesse investeerida – ja panna nii oma raha stabiilset tulu teenima, ütleb Põlva metsaomanike seltsi tegevjuht Tarmo Lees.

Aitab kasvatada omanikutunnet

Tulundusühistu Eesti Ühismets on puhtalt Leesi idee.

 

"Kui hästi kaugelt alustada, siis kõik sai alguse sellest, et käisin Tartus ühistegevuse konverentsil. Seal jäi kõlama mõte: ühistegevusest küll räägitakse palju, aga tegusid pole. See hakkas kuidagi kripeldama. Reedel tulin konverentsilt, laupäeva õhtul käisin saunas – ja kui pühapäeva hommikul ärkasin, oli idee peas selge."

Pärast nädalavahetust katsetas Lees mõtet tööl kolleegide peal ja siis algas tulevase ühistu põhikirjaga töö, mis kestis ligi aasta. Kaasati juriste, metsandus­erialade praktikuid, finantsinspektsiooni töötajaid ja teisi spetsialiste. Asi oli kõigile uus, aga küllap just seepärast oli algusest peale kõigile enesestmõistetav, et põhikirjas ei saa ühtki pisiasja tähelepanuta jätta.

Miks just mets?

"Eks see ole mulle südamelähedane valdkond," ütleb Lees. "Aga kuidagi otsapidi sai selle omanikuteema juures mõeldud ka noorema põlvkonna peale. Mu omad lapsed on siin päris tublisti metsa istutanud, puud viskavad aga pikkust ja nüüd, kui lapsed vahel koju juhtuvad, on neil esimene asi: oi, kui suureks meie mets on kasvanud! Neile läheb see korda ja seda on hea vaadata."

Ühismets kui investeerimisettevõte

Lees nendib, et pole ju saladus: eraisikute hoiuseid on meie pankades rohkem kui viie miljardi euro jagu, osa tähtajalise hoiusena, osa tavakontol – ja selle raha omanikud ei teeni oma hoiustelt sama hästi mitte midagi.

Ka pole suuremal osal jaksu ega huvi soetada endale aktsiaportfelle ja investeerida kõik­võimalikesse fondidesse, mille puhul inimesele endale jääb pahatihti üsna ähmaseks, mis täpselt tema rahaga toimuma hakkab.

"Mets pole mingi virtuaalvara – see on reaalselt olemas, sinna võid minna millal iganes," ütleb Lees. "Ja kes siis veel, kui mitte me ise peaks mõtlema sellele, kuidas hoida ja hooldada Eesti metsa? Kes siis veel, kui mitte me ise peaks olema selle metsa omanikud? Miks ei peaks meie maa kuuluma meile endile?"

Leesi sõnul tuleks ühismetsa võtta kui investeerimisettevõtet, mille liikmed saavad tulu ühisest metsaomandist. Ühistu ostab metsamaad ja majandab seda – hooldab, uuendab ja vajadusel teeb raiet. Tootluse tagab eelkõige puidu juurdekasv.

"Mets on madala riskiga investeering, mis tasub end pikema aja jooksul," kinnitab Lees. "Mets kasvab pidevalt, seega kasvab pidevalt ka selle väärtus. Mingid riskid muidugi on, me ei saa ju ette teada, mis maksab puit 30 aasta pärast, milliseid liike tasub tulevikule mõeldes kasvatada – aga selge on ka see, et puitu on vaja alati, nii ehitusmaterjaliks kui energiaks."

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee