Kas tulnukaid pole ikkagi olemas? Või vahivad nad meile otsa, ilma et meie, äbarikud inimlapsed, neid ära tunneks? Portaal listverse.com loetleb kümme põhjust, miks me pole tulnukaid veel kohanud.
Targad eluvormid on universumist välja kolinud
Futuroloog John Smarti hüpoteesi alusel oli meie universumis kunagi intelligentne eluvorm olemas, kuid see muutus nii targaks, et kolis parematele jahimaadele. Täpsemalt: tulnukad lakkasid vaatamast välikosmosesse ning keskendusid hoopis sisekosmosele! Võrdluseks tasub võtta arvutid, mis on muutunud hiiglaslikest toasuurustest mürakatest üha tillemaks, kasvades samal ajal keerukuselt ja jõult. Samamoodi areneb selle teooria pooldajate arvates intelligentne elu, kasutades ruumi, aega, energiat ja mateeriat aina tihkemalt ja tõhusamalt. Lõpuks elame ja talitame meiegi ainult nanomõõtkavas, kuni oleme nii väiksed, et eksisteerime üksnes mustas augus väjaspool praegust aegruumi.
Inimesed ei paku tulnukatele pinget
Ehk on liiga upsakas uskuda, et muudel tarkadel eluvormidel oleks põhjust meie vastu huvi tunda? Võimalik, et leidub palju põnevamaid maailmu, kus pealekauba on ka parem elada. Linnutees on 8,8 miljardit Maa-sarnast planeeti! Miks peaks tark eluvorm, mis suudab reisida või suhelda valgusaastate taha, tahtma lobiseda meiega? Kas meie tahame kärbsega juttu ajada?
Maa on ainulaadne
Ühe hüpoteesi järgi oli sündmusteahel, mille tulemusel tekkis meie planeedile elu, nii keerukas, et kusagil mujal saaks seda korrata üksnes täiuslik bioloogiline torm. See tähendab, et sarnaseid planeete võib ju leiduda, aga ühelgi neist ei ole täpselt selliseid tingimusi nagu Maal, kus evolutsiooni tulemusena osutus võimalikuks intelligentse elu teke.
Intelligentse elu areng jääb millegi taha toppama
Niinimetatud suure filtri teooria põhjal eksisteerib maaväline elu tõepoolest, kuid mõistusega eluvormid ei ole suutelised ületama nii suuri vahemaid, et jõuda teisele intelligentsete eluvormidega taevakehale. Ehkki tänapäeva kosmoselaevad, satelliidid ja raadiod jätavad mulje, nagu sammuks me nende avastamisele järjest lähemale, jõuame me paratamatult mingi takistuse või katastroofini, mis kas pühib meid enne teiste mõistuslike eluvormideni jõudmist maamuna pealt või põhjustab tehnika taandarengu. Kataklüsmi laadsed looduskatastroofid, mis on aeg-ajalt tabanud Maad, lammutavad ilmselt teisigi maailmu ja lennutavad intelligentse elu kiviaega tagasi.
Me elame virtuaalreaalsuses
Tegelikult on sellise seletusega raske leppida – et meie maailm on virtuaalplanetaarium, mille eesmärk on jätta meile mulje, et universum on tühi. Selle teooria järgi ei ole me maavälist elu avastanud sellepärast, et maavälised intelligentsed eluvormid ei ole seda oma arvutisimulatsiooni sisse programmeerinud. Juba Descartes küsis: "Kust me teame, et meid ümbritsev maailm on päris?"
Me paikneme suhtlusringist eemal
Ehkki mõistusega eluvormid võivad olemas olla, võib meie ja nende planeedi vahemaa olla liiga suur, et suhtlemine oleks võimalik või ära tasuks. Mõni teadlane usub, et enamik teisi maailmu paikneb suhteliselt lähestikku – ja nii käivad sealsed asukad üksteisega läbi, meie aga norutame üksi nurgas.
Me ei oska teiste mõistuslike eluvormide signaale veel märgata
Asitõendite puudumine pole veel asitõend mõistuslike eluvormide puudumisest. Jaht neile on rahahäda tõttu lapsekingades, sest valitsused ei ole sellele õlga alla pannud. Õnneks on Microsofti ühe asutaja Paul Alleni rahastamisel valminud temanimeline liitteleskoop, millega otsitakse kosmoseolendite signaale.
Me ei tunne nende signaale ära
Äkki on teistelt planeetidelt pärit elu nii isemoodi, et me ei tunne selle signaale ära? Mõelgem kas või nahkhiirtele, kes oskavad helilaineid visualiseerida, sellal kui inimene näeb üksnes silmaga. Tulnukad võivad kasutada suhtlemiseks hoopis teisi meeli kui meie.
Superorganismid on sündinud end hävitama
Paleontoloog Peter Wardi väljapakutud Medea hüpotees põhineb veendumusel, et inimesed ja teised kõrgelt arenenud organismid kannavad endas enesehävituse idusid. Me lihtsalt sureme välja enne, kui oleme piisavalt arenenud, et teiste mõistuslike eluvormidega ühendust võtta.
Tulnukad kõnnivad meie seas ringi
Paljud prominentsed isikud usuvad, et tulnukad elavad ja töötavad meie seas. Näiteks väitis endine Kanada kaitseminister Paul Hellyer veel tänavu antud intervjuus, et Maa peal elab 80 eri liiki tulnukaid. Mõni neist, näiteks põhjamaised linalakad, näevad inimestega äravahetamiseni sarnased välja. Teine rühm, nn lühikesed hallid, on rohkem filmi-tulnukate nägu ja hoiavad end peidus.
Kommentaarid