Foto: Marko Kaldur
Avasta Eestimaad
17. oktoober 2014, 11:43

Avasta Eestimaad: Harjumaa pärliteks võib vaieldamatult lugeda arvukaid väikesaari

Harjumaa meenutab yin-yang´i - sedavõrd vastandlik on see maakond külastajate jaoks.

Ühelt poolt Tallinn ja pealinna lähiümbrus. Aastaringselt keev linnamelu ning sajad huvitavad kohad, kus aega veeta varahommikust hilisõhtuni. Elu ei katke seal hetkekski ja põnevat tegevust leidub pea igaühele.

Teisalt aga Tallinnast vaid paarikümne kilomeetri kaugusele jäävad ürgse maastikuga paigad, kaitsealad, imeilusad vaated. Vähe on tsiviliseeritud maailmas pealinnasid, mille külje all samamoodi metsik loodus laiutab.

Ning isegi praegu, kui sügis kõikjal võimutseb, puudelt lehed langevad ja tormituuled loodust räsivad, leidub Harjumaal veel palju tegevust väljaspool koduseinasid.

Harjumaa pärliteks võib vaieldamatult lugeda arvukaid väikesaari, mis maakonna merepiiri kaunistavad.

Suur-Pakri ja Väike-Pakri olid Nõukogude ajal pommituslennukite polügoonideks. Pidev pommiderahe tegi maatasa suurema osa kunagisest rannarootslaste elupaigast - tasapisi laastamistööst taastuvas looduses näeb endiselt sadu suuremaid ja väiksemaid plahvatuslehtreid ning militaarkola.

Juba tsaariajal massiivsete rannakindlustuspatareide asupaigaks valitud Naissaar kogub tänapäeval kuulsust kultuurifestivaliga Nargen, mis toob saarele maailmakuulsaid esinejaid ja staare.   

Kurioosumina paikneb tükike Tallinna eemal merel - nimelt kuulub väike Aegna saar ametlikul Tallinna kesklinna koosseisu.

Veelgi kaugemal põhja pool asuv Keri saar ja arvukad Kolga lahe väikesaared on aga kajaki- ning paadimatkajate meelissihtpunktideks.

Ambitsioonika internetiaadressi http://toida.kalu.ee taha koondunud purjetajad viivad ekstreemsematest merereisidest huvitatuid lainetele seiklema ka praegu, mil enamik merelkäijaid juba navigatsioonihooaja on lõpetanud.

Purekkari neem Pärispea poolsaare tipus on mandri-Eesti põhjapoolseim punkt. Nii Pärispeale kui Juminda neemele on rajatud hulgaliselt lõkkekohtasid, kus peatuda või laagrisse jääda - kaitsva puudemüüri taga telkides kuuleb selgelt nii lainetemüha kui tuule ulgumist latvades.

Tõsisematele matkasellidele pakub ohtralt elamusi Põhja-Kõrvemaa. Tänapäeval looduskaitsealune maalahmakas oli sarnaselt Pakri saartele kasutusel polügoonina. Hiiglaslikud nõmmemaastikud ning kümned järvesilmad loovad võimaluse veeta päevi looduse rüpes matkates ja rännates.

Põhja-Kõrvemaad läbib ka RMK Matkatee - Eesti pikim matkarada, mis Aegviidus hargneb Edela-Eesti ja Kagu-Eesti suundadeks.

Inimtühjad on Harjumaa edelaosas asuvad Suursoo piirkonnad. Vaid poolesaja kilomeetri kaugusel linnamelust uitavad inimjalale läbimatutel Suursoo maastikel ringi põdrad, hundid, ilvesed, karud ja paljud teised väiksemad ning suuremad ulukid.

Et Harjumaa on asustatud juba ammustest aegadest alates, annavad tunnistust Rebala muinsuskaitsealal paiknevad Jõelähtme kalmed. Mälestisi muinasajast leidub sealkandis arvukalt mujalgi.

Veidi hilisema ajaloo tummadeks tunnistajateks on Saha kabel ning Padise klooster. Arvatakse, et Eesti vanimate maakabelite hulka kuuluva Saha kabel oli just selleks paigaks, kus süüdati Jüriöö ülestõusu esimene märgutuli.

Sama ülestõusu käigus põletati omakorda maatasa Padise klooster, mis küll hiljem korduvalt üles ehitati kuid taas ka purustati. Praegu on võimalik mõlema rajatise minevikuhõngulistes varemetes ringi uidata.

Sõdaderohket keskaega meenutavad veel mitmed kindlusehitised kõikjal Harjumaal, teiste seas Eesti väikseim linnusehitis Kiius ehk nn Kiiu torn

Ajal, mil vaenuväed uuesti ja uuesti üle Eestimaa pinna liikusid, vajasid kohalikud elanikud turvalist peidupaika. Neile, kelle ees kindluste väravad suletuks jäid, pakkusid varju muuhulgas karstikoopad. Virulase koobas Tuhala maastikukaitsealal on Eesti pikim teadaolev karstikoobas, kuhu sõdade ajal ka peituti.

Mitte kaugel koopast asub Tuhala nõiakaev. Suurvete aegu purskuvad maa-aluste jõgede veed kaevu kaudu välja, vanarahva pärimuse järgi vihtlevat sel ajal nõiad maa all koobastes.

Veelgi rohkem vett valgub alla Jägala joast. Tegu on suurima loodusliku joaga Eestis.

Veidi tagasihoidlikumad joakesed langevad Pakri pankrannikult ning Türisalu pangalt, mille 25-30 meetri kõrgune sein moodustab otsekui Harjumaa merepoolse kaitsemüüri.

Asukohad:

Suur-Pakri: 59.321236,23.928137

Väike-Pakri: 59.347611,23.962426

Naissaar: 59.556027,24.527149

Aegna saar: 59.581437,24.751854

Keri saar: 59.699058,25.021314

Kolga laht: 59.569462,25.388718

Purekkari neem: 59.672454,25.694726

Juminda neem: 59.647666,25.508044

Põhja-Kõrvemaa: 59.389594,25.679740

Aegviidu: 59.285044,25.610512

Suursoo: 59.165459,23.905392

Rebala muinsuskaitseala: 59.454542,25.073977

Jõelähtme kalmed: 59.440120,25.134712

Saha kabel: 59.420768,24.982637

Padise klooster: 59.227695,24.140069

Kiiu torn: 59.447773,25.386459

Tuhala nõiakaev: 59.200817,24.965122

Jägala juga: 59.450007,25.178709

Pakri pankrannik: 59.387414,24.035608

Türisalu pank: 59.420422,24.321789

Rohkem ideid, pilte ja kirjeldusi kodumaiste reisisihtide kohta leiab Facebookist www.facebook.com/avastaeesti Avasta Eesti lehelt kodulehelt.