"Ida". Kaader filmist. Foto: Outnow.ch
Film
22. jaanuar 2015, 07:00

ÕHTULEHE VIDEO: kes on "Mandariinide" konkurendid heitluses Oscari eest? (14)

Väikesed filmid suurtel teemadel – nii on iseloomustatud tänavusi parima võõrkeelse filmi Oscari nominente. Kes on Eesti-Gruusia «Mandariinide» konkurendid heitluses ihaldusväärse kuldmehikese eest? 

Aeg-ajalt on parima võõrkeelse filmi kuldmehikese nominentide seas figureerinud mõni maailmakuulus ning ohtralt käsitlemist leidnud kassatükk, nagu näiteks Jean-Pierre Jeunet' "Amélie" või Ang Lee "Tiiger ja draakon". 2015 pole selline aasta, toonitab time.com.

"Ehkki poolakate "Idal" on läinud palju paremini, kui kõik asjaga seotud arvasid, pole see ei tähelepanu ega vaadatavuse poolest tõusnud "Ameerika snaipri", "Kõiksuse teooria" ega "Lindmehe" tasemele," kirjutab mainekas USA ajakirja filmiekspert Daniel D'Addario. "Neli teist nominenti on Ühendriikides üsnagi tundmatud. Kuid see ei peaks nii olema."

Üsnagi mustvalgel – või pigem valgel – aastal, kui näitlejakategooriate nominentide seas pole ainsatki tumedanahalist ning režissööride ja stsenaristide seast ei leitud ainsatki nominatsiooniväärilist naist, pakuvad võõrkeelse filmi auhinnakandidaadid D'Addario kinnitusel mitmekesisust.

"Erinevalt mõnest Euroopa filmiakadeemiast – kus kõiki filme ei pruugita olla nähtudki – on Oscarid kindlasti mõnevõrra ausam. Seal ei saa milleski kokku leppida," ütleb filmiasjatundja ja Pimedate Ööde Filmifestivali korraldaja Tiina Lokk.

Kuidas hindab Lokk "Mandariinide" konkurente, nelja filmi, mis samuti püüdlevad ihaldatud kuldmehikese poole? "Võimatu on öelda, milline film on parem ja milline kehvem, siin tuleb juba nii suur subjektiivsuse moment sisse. Ega halbu filme ju finaali valita!"

Lokk rõhutab mitu korda: see on võrdsete võistlus, pole vaja mingit alaväärsuskompleksi. "Eesti filmil on nüüd õigus selg sirgu ajada!" 

"Ida" sai Euroopa aasta parima filmi auhinna 

Briti televisioonis dokumentaalfilmide režissöörina alustanud poolakat Pawel Pawlikowskit tunti seni peamiselt tema ingliskeelsete filmide järgi, nagu näiteks töölisklassi poisitari ja poputatud eksootilise kaunitari suveromanss "My Summer of Love" (2004).

Rangelt mustvalges koloriidis "Ida" on lugu nunna­hakatisest Annast, kes 1960. aastate algul avastab oma juudi päritolu. Tüdruk oli jäetud kloostrisse lootuses, et ta seal holokausti üle elab. Seda teades asub Ida oma päritolu uurima, seltsiks depressiivne alkohoolikust tädi Wanda, keda ta seni ei tundnud.

"Tahtsin, et see oleks mõtisklus elust, usust, kõiksugustest asjadest," on Pawlikowski "Ida" meditatiivsust kommenteerinud.

"Ida" teenis detsembris Euroopa Filmiakadeemialt aasta parima filmi auhinna ning kandideerib Oscarile ka operaatoritöö eest. Peaosatäitjale Agata Trzebuchowskale on "Ida" filmidebüüt.

Hulga draamatudengeid läbi sõelunud lavastaja leidis kinnise moega, kuid väljendusrikka näoga neiu kohvikust kohvi joomas ja raamatut lugemas.

Tiina Lokk: "Laiemalt ei tähenda see muidugi midagi, aga minu jaoks subjektiivselt võetuna ehk kõige nõrgem finalist. Tundub, et stsenaarium jääb visuaalsele küljele alla – muide film kandideerib ka parima operaatoritöö kategoorias. Pildiline külg elab täiesti omaette elu.

Sõnum ja temaatika ei võlu muidugi oma uudsusega, ka lõpplahendus on traditsiooniline. Saksamaal ei julgetud seda filmi tükk aega näidata. Suurepärane näitlejatöö ja režii. Lugu räägib põhiliselt sellest, kuidas inimene otsib oma juuri."

"Metsikud lood" – poliitiliselt ebakorrektseim komöödia

PÖFFi tutvustuses nimetati Argentina-Hispaania koostöö­filmi "Metsikud lood" (rež Damian Szifroni) hullumeelseimaks ja poliitiliselt ebakorrektseimaks komöödiaks, mida te kunagi näinud olete.

"Film on jaotatud viieks osaks tegelaste järgi, kes on piiri peal ning tekitavad kontrolli kaotades või seda endale haarates ekstreemseid, ootamatuid ning muidugi ülinaljakaid olukordi. Suurepäraste näitlejate ülim pühendumine, geniaalne ja efektiivne filmimine ning nipsakas käsikiri aitavad luua seda jaburat, lausa metsikut filmi. Kordki asub kino ühiskonnaheidikute poolele ning taastab metsiku ja hästi mõjuva õigluse."

On kõnekas, et produtsendid on sõgedate melodraamade meister Pedro Almodóvar ja tema vend Agustin.

Tiina Lokk: "Teistest kõige erinevam film; mind hämmastas natuke, et sattus finaali. Koosneb kuuest rohkemal või vähemal määral omavahel seotud loost. Jällegi tohutult inimlik teos. Jutud räägivad vägivallast, aga teevad seda terava musta huumori kaudu. Film ei puuduta otseselt ühtegi päevakajalist teemat ja raske öelda, on see nüüd tema pluss või miinus. Väga vaimukas, mõnus must huumor."

"Leviaatan" tõi Venemaale üle 45 aasta taas Kuldgloobuse

Iiob oli vanas testamendis õiglane mees, kelle Jumal andis Saatanale kiusata, kuid kes üleelamistest hoolimata ei pöördunud Jumala vastu.

Ka Andrei Zvjagintsevi traagiline draama on Iiobi raamatu tõlgendus: lugu lihtsast mehest Koljast, kes üritab päästa lammutamisest oma kodu, mille maavaldusele on silma peale visanud korrumpeerunud linnapea. Ka lähedased pööravad mehele selja.

"Ei ootaks, et filmi, mis kujutab nüüdisaegse Vene elu igapäevaalandusi, on rahastanud Vene valitsus," märgib time.com. Valitsus kahetseb seda nüüd kibedalt. Kultuuriminister Vladimir Medinski ütles Izvestijale, et kiriku kujutamine "Leviaatanis" on ületanud kõik piirid ja tegelaskujud pole ehtsad venelased. Ametlikku hoiakut pole leevendanud isegi parima võõrkeelse filmi Kuldgloobus, ehkki Sergei Bondartšuki "Sõjale ja rahule" määratud Kuldgloobusest on möödas 45 aastat.

Kui "Leviaatan" veebruari algul Venemaal filmilevisse jõuab, peavad sellest värske vandumisvastase seaduse kohaselt olema vägisõnad välja roogitud, märgib Briti leht The Guardian.

Tiina Lokk: "Fantastiliselt tugev film, sõnum ületab kõik piirid. Suureks tugevuseks on inimlik soojus, huumor ja haakumine tänapäevase olukorraga: mis toimub Ukrainas, Süürias, Iraagis… teema on nii universaalne. Nõrkusena – kui seda niimoodi saab nimetada – võib tuua kultuuripoliitilist tausta.

Siin läheb publik alati kahte lehte: kas me nüüd toetame selle filmi kaudu Venemaad või oleme vastu. Cannes’i festivalil jäi võib-olla just sellepärast auhinnast ilma. Probleeme on ka kodumaal – on olnud kuulda, et riik tahab filmi tootmisele kulunud raha tagasi." (Üleskutse selleks on teinud Peterburi poliitik Vitali Milonov, kelle sõnul on film tehtud rahva rahaga ja rahva vastu. Varem on sama mees nõudnud ka homovastaseid meetmeid. – J.M)

"Timbuktu" tõi Mauritaaniale esimese Oscari nominatsiooni

"Timbuktu" (rež Abderrahmane Sissako) tõi oma kodumaale, Loode-Aafrikas asuvale Mauritaaniale kõigi aegade esimese Oscari nominatsiooni. Nagu kõik tänavused nominendid peale "Metsikute lugude", tegeleb seegi linateos murranguliste poliitiliste muutustega ja nende mõjuga üksikisikule.

Luubi all on Timbuktu põgus okupeerimine islamistliku rühmituse Ansar Dine poolt. Karjakasvataja Kidane ja tema naine Satima peavad uue režiimi all langetama valiku, kas jääda koju või minna koos naabritega maapakku.

Tiina Lokk: "Film, mille tähendus on tohutult tõusnud Pariisis toimunud terrori tõttu, on väga oluline teema. Annab inimliku pildi islamist ja moslemite maailmast, ääretult soe ja inimlik film, väga hea operaatoritöö. Kogu maastik, terve taust hakkavad seal oma rolli mängima."