Ilm

ANNA TEADA: kuidas on lood aialindudega sinu kodu ümbruses?

Kuhu on kadunud aialinnud? Ornitoloog: "Nad lihtsalt ei ole veel tulnud abi küsima." (50)

Kristin Aasma, 23. jaanuar 2015 10:13
Metsatalus konkureerivad linnud söögimajades, linnades võib olla vastupidi. Foto: Teet Malsroos
Mitmed tallinlased on sel talvel muretsenud, miks aialinnud nende seatud söögimaju ei külasta. Linnutoidurestoranid on avatud, aga klientuur pea olematu. Ornitoloog Aarne Tuule põhjendab linnukeste huvipuudust inimese toiduabi järele sellega, et leebe talv ei tee loodusliku toidu leidmisel takistusi. Samas kutsub ta üles osalema talvisel linnuvaatlusel, mis leiab aset juba sel nädalavahetusel.

Mustamäelase rõdul seisab seemnekauss juba jõulust saati enam-vähem puutumatuna. "Isegi tuvid ei tule, ainult varesed ja kajakad," imestas linnusõber Mustamäelt. Nõmmekad kurdavad sama: rasvapall juba teist kuud väljas, aga seda on vaid veidike nakitsetud. "Ei rasvatihaseid, leevikesi ega musträstaid, rääkimata sinitihastest või mullu ülisagedastest rähnidest," kurtis linnusõber Nõmmelt.

Samal teemal

Kas on linnukesel muret?

Tallinna Linnuklubi juhatuse liikme, ornitoloog Aarne Tuule arvates ei ole selles midagi imelikku, et talvised oodatud külalised on meie toiduabi ära põlanud, ega näe muretsemiseks põhjust. Linnud saavad looduses ise hakkama. "Külm ei ole isegi põhiline takistus loodusliku toidu kättesaamisel, vaid takistus on just lumekiht, mida ei ole ju peaaegu üldse olnud. Sellepärast ei oleks vaja muretseda, nagu oleks linde jäänudki reaalselt vähemaks. Nad lihtsalt ei ole veel tulnud abi küsima. Aga kui peaks juhtuma, et külm ja lumi saabuvad, siis loomulikult leiavad nad söögikohad üles," rääkis Tuule. "Seda pole küll märgata, et lindudega oleks midagi juhtunud või mõni taud oleks neid tabanud," lisas ta. 

Seda, et mullune pesitsusaegne külm võis lindude arvukusele märgatavalt mõjuda, ornitoloog ei usu. "See ei saa olla põhjus. Väikest langust võivad näidata pesitsusaegsed spetsiifilised loendused," selgitas ta.

Linnuteadlase sõnul tuleks meil vaid rõõmustada, et aialinnud loodusliku toiduga hakkama saavad. "See näitab, et me ei ole neid suutnud nii ära dresseerida, et nad inimeste pandud toidust sõltuksid. Nad võtavad seda siiski lisatoiduna, nagu ongi õige."

"Linnades on toidumajade konkurents ikka päris suur. Käiakse ainult parimates majades," räägib Tuule ja märgib, et tal akna taga ikka mõned linnud käivad küll. "Aga kui on kusagil metsatalus, siis võib olla, et seal ongi palju linde – konkurents ju puudub."

Samas mõistab Tuule inimeste muret. "Mina ise küll tahaks, et mul käiks rohkem tihaseid söömas. Siit tulebki välja see, miks me tegelikult linde toidame – suures osas ikka enda pärast, et on ilus vaadata ja et ikka hea inimese tunne tekib, kui oled väiksemat abistanud. Ja nüüd, kui abi pole vaja, on natuke nagu nõutu olla. Tegelikult on kõik korras," rääkis ta.

Ka aialinnud rändavad

Pärnumaa loodusvaatleja Ilmar Tiismaa kiitis, et tema kodu ümbruses on tänavu rekordarv aialinde. "Mul ei ole ükski aasta nii palju lindusid olnud. Rasvatihaseid on tohutult, ja siis on põldvarblased ja koduvarblased ja väike-kirjurähn ja suur-kirjurähn ja talvikut olen näinud," loetles Pärnumaa mees kohatud sulelisi. Vaid leevikesi ei ole ta näinud, aga eks nemad tule siis, kui hästi külmaks läheb ja lumi on maas. Viimast aga Pärnumaal suurt pole olnudki.

Linde pole vaja sügisel ja kevadel toita, ehkki nad hõlpsast palukesest ära ei ütle. "Muidu juhtub sama, mis linnapartide ja -luikedega, kes toovad oma pojad, niipea kui need on jalad alla võtnud, saia sööma. Ei tasu neile kohe kiirtoitu selgeks õpetada," manitses ornitoloog.

Nädalalõpul aialinde vaatlema!

Sel nädalalõpul, 23.-25. jaanuaril, toimub talvine aialindude vaatlus. "Vaatlus kestab kolm päeva ja reedene päev on mõeldud rohkem koolidele ja lastele, miks mitte ka töökollektiividele," ütles Aarne Tuule.

Linnuvaatlusel osalemine on lihtne: leia endale koduaias või pargis sobiv vaatluskoht (soovitavalt lindude toitmiskoha läheduses), pane vabalt valitud tunni aja jooksul kirja kõik nähtud linnuliigid ning iga liigi puhul vaid suurim korraga kohatud isendite arv.

Vaatlused saab edastada 1. veebruarini kas elektroonilise ankeedi kaudu aialinnuvaatluse kodulehel või posti teel.

Ornitoloogid soovitavad kodulehte uurida juba enne vaatlema asumist. Seal saab tutvuda enamlevinud ja ka raskesti määratavate aialindudega ning teada muud kasulikku.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee