Kuhu poole lähiajal taevasse vaadata?

"Kui ainult ilma oleks, sest seni pole midagi rõõmustavat olnud," ütleb astronoom Jaak Jaaniste.

Ta peab silmas pilviseid uduseid ilmu, mistõttu öisest taevast midagi näha ei ole.

Aga just praegu on veel mõne nädala jooksul taevas liikumas haruldane külaline – komeet Lovejoy.

Nime on see saanud avastaja Austraalia amatöörastronoomi Terry Lovejoy järgi. Kui ta selle komeedi mullu 17. augustil oma teleskoobi abil leidis, oli tema kontol juba neli komeeti. Ametlik nimi sel taevakehal on C/2014 Q2 (Lovejoy).

Detsembris muutus komeet heledamaks ja seda sai vaadata ka tavalise binokliga.

Jaaniste sõnul tuleb taevast üles otsida Sõela tähtkuju ning hoida pilk sellest paremale. Sealt komeet Lovejoy ongi.

Ilmakaarte järgi orienteerudes peaks õhtul 6-7 paiku pilgu pöörama otse lõunasse, hilisemal õhtul siis pisut edela poole. Kuid...

"Ega tema heledus pole suurem asi, Väikest Vankrit oskab igaüks üles leida, heleduselt on see komeet umbes nii hele kui Väikese Vankri ais ja esirattad," nendib Jaaniste. Seega mitte eriti ere.

Komeet on kahvaturohekat tooni, saba nägemiseks on vaja juba korralikumat tehnikat.

Lovejoy on üsna suur, tema läbimõõduks hinnatakse umbes 15 kilomeetrit ja massiks 130 miljardit tonni.

Tuntud Halley komeet on 11kilomeetrise läbimõõduga ja mass 220 miljardit tonni. 1990ndate lõpul Maalt poolteist aastat vaadeldud Hale-Bopp aga tublisti suurem – läbimõõt 50 kilomeetrit ja mass 20 triljonit tonni.

Maale lähimas punktis oli Lovejoy 7. jaanuaril, Päikesele kõige lähemale jõuab see 30. jaanuaril, aga jääb siiski tublisti kaugemale, kui oma rännul olid Halley ja Hale-Bopp.

Seega on parim vaatlemisaeg just nüüd ja binokli abil peaks see taevast leitav olema kuni veebruari lõpuni – kui Kuu ega pilved sega.

Praegustel andmetel on Lovejoy järgmine kord Maale sama lähedal umbes 8000 aasta pärast.

Kuu varjutab Päikese

Talve viimasel päeval, 20. märtsil saab Eestis vaadelda mittetäielikku päikesevarjutust. Kuu katab päikeseketta ligi 80 protsendi ulatuses. Varjutus algab kell 11, suurim faas on 12.07 ja lõpp 13.16.

Kes samal päeval juhtuvad olema Fääri saartel või Teravmägedel, saavad vaadelda täisvarjutust.

Eestis täielikku päikesevarjutust meie eluajal enam ei tulegi. Järgmine on alles 2126. aasta 16. oktoobril, sedagi vaatepilti jagub siis vaid Kirde-Eestisse.

Jaaniste sõnul on märtsis tihti selgeid ilmu, seega on lootust ehk rohkem kui 2008. aasta mittetäieliku päikesevarjutuse puhul, kui suur osa Eestist pilvede tõttu midagi näha ei saanud.

"Silmi tuleb kaitsta, kuigi kõik need asjad, mida me oleme aastaid soovitanud, hakkavad ajalukku vajuma," ütles Jaaniste.

Jupiteri kuud

Kõige kindlam kaitsevahend on keevitajaprillid, aga sobib ka suvaline tume klaas.

"Fotofilmi enam peaaegu keegi ei kasuta, ka flopikettaid enam ei ole, CD-ROMi ketas nõrgendab ka valgust, kuid läbi selle vaatamine pole siiski päris ohutu," õpetas astronoom.

"Tavaliselt olen soovitanud kodus katsetada – vaadata läbi tumeda klaasi hõõgpirni, aga nüüd pole ju enam hõõgpirnegi," naeris ta.

Kuni kevadiste valgete öödeni on taevas Kuu kõrval heledaim objekt Jupiter. Jaaniste sõnul võib isegi binokliga näha nelja Jupiteri kaaslast - Iot, Europat, Ganymedest ja Callistot. Need avastas 1610. aastal Itaalia astronoom Galileo Galilei.

Jupiterigi leiab, kui pilk pöörata vastavalt kellaajale kas ida-, kagu- või lõunataevasse.

"See on nii hele, et leidmine ei ole raske," ütles Jaaniste.

Kõigil, kellel on teleskoop, tasub praeguse noorkuu ajal uurida aga Kuud. "Juba 20–50kordse suurendusega on see väga põnev vaatepilt. Sajakordse suurendusega võib mägesid kokku lugeda," ütles ta.

Tartu tähetorn, Tõravere observatoorium ja teaduskeskus Ahhaa on noorkuu aegadele sättinud vaatlusõhtuid, kus Kuu uurimiseks vajalik tehnika on kättesaadav igale huvilisele.