Foto: VIDA PRESS
Maailm
18. veebruar 2015, 07:00

Oxfordi ülikooli teadlased nimetasid12 võimalikku maailmalõpu põhjust

Mis võib hukutada maailma? (34)

Teadlased ei tea veel, millal ja kuidas inimkond või meie koduplaneet kaob. Kuid kunagi juhtub see tulenevalt kosmoses kehtivatest seadustest kindlasti. Maailmalõpp võib tabada meid täiesti ootamatult ja ka inimeste süü tõttu, selgub maineka Oxfordi ülikooli teadlaste värskest uurimusest, milles tuuakse ära 12 võimalikku maailmalõpu põhjust. 

Teadlased rõhutavad, et niisuguste uurimuste eesmärk ei ole inimkonna hirmutamine, vaid soov aidata välja selgitada võimalusi ellu jääda. "Me ei soovi, et meid süüdistataks hirmu külvamises, kuid me peame vajalikuks ärgitada poliitikuid neid probleeme arutama," rõhutas ajalehes Financial Times värske uurimuse kaasautor Dennis Pamlin.

Teadlased ei hakanud ennustama, kui suur võiks olla tõenäosus, et inimtsivilisatsioon hukkub lähema 100 aasta jooksul, kuid Stuart Armstrong tunnistas: "Kui me oleksime öelnud, et meie väljasuremise risk on väiksem viiest protsendist, siis oleksime ilmutanud tuleviku suhtes hullumeelset enesekindlust."

Uurimuses on ära toodud 12 võimalikku maailmalõpu põhjust:

1) Ettenägematud tagajärjed. Siia kuuluvad kõik riskid, mida me ei oska ette näha, või mida peame vähe tõenäoliseks. Koos võetuna on maailmalõpu tõenäosus sellel põhjusel 0,1%.

2) Maa kokkupõrge asteroidiga. Tõenäosus – 0,00013%.

3) Tehisintellekti riskid. Keegi ei tea veel, kui suur on reaalne risk, et masinad võtavad maailmas võimu ja hävitavad inimesed. Tõenäosus 0–10%.

4) Supervulkaanipurse, täpsemalt vulkaaniline talv, mille põhjustab tohutu koguse tolmu sattumine atmosfääri. Sellega kaasneb bioloogiliste liikide väljasuremine. Tõenäosus – 0,00003%.

5) Globaalse ökosüsteemi täielik kokkuvarisemine: meie koduplaneet ei suuda toita oma paljumiljardilist elanikkonda. Siin on aga palju tundmatuid tegureid. Tõenäosus – teadmata.

6) Halb riiklik juhtimine globaalsel tasandil. Näiteks äärmiselt ebakompetentse ja korrumpeerunud globaalse diktatuuri teke. Tõenäosus – teadmata.

7) Globaalne süsteemne kollaps. Majanduslik või sotsiaalne, sealhulgas rahutused ja seaduslikkuse puudumine. Tõenäosus – teadmata.

8) Äärmuslikud kliimamuutused. Globaalne soojenemine vähemalt kuus kraadi või rohkem Celsiuse järgi võib kaasa tuua inimeste massilise hukkumise nälja või sotsiaalsete vapustuste tõttu ja lõppeda tsivilisatsiooni krahhiga. Tõenäosus – 0,1%.

9) Tuumasõda. Tsivilisatsiooni võivad hävitada nii tuumapommiplahvatused kui ka tuumatalv – plahvatustest atmosfääri paisatud tolm takistab päikesevalguse pääsu Maale. Tõenäosus – 0,005%.

10) Pandeemia. Mingi ravimatu, surmava, kiiresti leviva ja pika inkubatsiooniajaga haiguse globaalne pandeemia. Tõenäosus – 0,0001%.

11) Sünteetiline bioloogia: laboris loodud patogeen pääseb juhuslikult või sõja tõttu vabadusse ja hävitab nii inimesed kui ka ökosüsteemi võtmeosa. Tõenäosus – 0,01%.

12) Nanotehnoloogia väljumine kontrolli alt. Ennast taastootvad nanomasinad vallutavad Maa. Tõenäosus – 0,01%.

Paljud teadlased usuvad, et kõige reaalsem oht inimkonnale on seotud just meie endi purustava tegevusega, mis rikub looduse loomulikke protsesse. Teatavasti on inimestel unikaalsed võimed muuta maailma ning just see võib meid viia hukkumiseni.

Briti astronoom Martin Rees (72) hoiatas juba aastal 2003 publitseeritud raamatus "Our Final Century?" ("Meie viimane sajand?"), et inimtsivilisatsiooni ellujäämisšansid pärast 2100. aastat ei ületa 50%. 

Vaja on leida uus eluks kõlblik planeet 

Briti astrofüüsik Stephen Hawking (73) on juba aastaid rõhutanud, et inimkonnal tuleks märksa enam panustada kosmose koloniseerimisse. Kaugema eesmärgina näeb Hawking Maa-sarnase planeedi leidmist mõne teise tähe ümber ja sinna elama asumist. Kui elatakse ainult Maal, püsib tema arvates oht, et mingi katastroof hävitab meie praegusel koduplaneedil elu. "Me ei pea enam tuhandet aastatki vastu, kui ei põgene hapralt vananevalt Maalt," on Hawking öelnud.