Leiti tohutu must auk, mis pärineb universumi titeeast (52)

Nimelt on astronoomid avastanud erakordselt ereda kvasari – tähesarnase kiirgava objekti, mida toidab must auk.

Nii kvasar kui must auk on tekkinud verinoores maailmaruumis – ligikaudu 900 miljonit aastat pärast Suurt Pauku. Lisaks on must auk erakordselt massiivne – selle mass ületab meie Päikese oma ligi 12 miljardit korda. Nii vanade mustade aukude seas on see täielik rekord.

Siiani arvati, et kvasarid tekivad galaktikate ühinemisel. Nii Linnutee kui pea iga teise sarnase tähesüsteemi keskel on must auk. Kui galaktikad põrkuvad, vallandab see gaasi langemise musta auku. Gaas pakub kvasarile toitu ja lubab tollel ülieredalt kiirata. 

Hiina teadlaste juhitud rahvusvaheline uurimisrühm analüüsis põhjalikult Sloani galaktikate kataloogi ja teisi suuri galaktikaatlasi. Nad avastasid kvasari J0100+2802, mis on ligi 420 biljonit korda eredam kui Päike.

Kvasar asub Maast 12,8 miljardi aasta kaugusel. Seega on too üliere objekt ning selle juures asuv must auk tekkinud siis, kui universum oli väga noor. 

Tohutu suure ja ülivana musta augu avastamine paneb astronoomid nõutult pead kratsima. Kuidas sai midagi sellist tekkida verinoores universumis?

Nimelt on teadlased ühel meelel, et pisikesed mustad augud tekivad siis, kui tilluke täht surres kokku variseb või supernoovana plahvatab.

Kõige pirakamad mustad augud peaksid olema tekkinud mitme musta augu liitumisel. Ülivarases universumis polnud see ilmselt võimalik. 

Et vast leitud must auk on nii suureks kasvanud ja pole kordagi teiste mustade aukudega ühinenud, on erakordne.

Nüüd arvavadki teadlased, et universumi algusaegadel võisid mustad augud kasvada palju kiiremini kui siiani arvatud.