Loetud tunnid enne kevade algust näeb Eestis osalist päikesevarjutust (1)

Päikesevarjutuse täpset toimumisaega olevat esimesena ennustanud Mileetosel elanud Thales, kes pannud täppi 585. aastal toimunud päikesevarjutuse aja. Pole siiski kindel, kas too Kreeka matemaatika isaks peetud mees tuli mõttele ise või sai ta oma teadmised hoopis Egiptusest või Babülooniast.

Kes vähegi kooli loodusõpetust meelde tuletab, saab varjutuse tekkimise mehhanismist vaevata aru. Varjutuse ajal satuvad meile valgust andev täht Päike, Maa ja Kuu ühele joonele. Päikesevarjutuse ajal varjab Kuu Päikese.

Kuu ja Maa orbiidid on väikese umbes viiekraadise nurga alla ja varjutus saab tekkida vaid siis, kui Kuu satub Päikese taevas liikumise teekonnale – kujutletavale joonele, mida astronoomid nimetavad ekliptikaks.

Kuu võimalikke asukohapunkte ekliptikal kutsutakse sõlmedeks. Kui Päike satub noorkuu ajal sõlme ligidusse, toimub päikesevarjutus.

Päikesevarjutuse nägemine sõltub omakorda sellest, kas Maale langev vari langeb vaatluskohale või mitte.

Parima varjutuse-elamuse saab kaugel põhjas

Reedene päikesevarjutus on omamoodi eriline. Nimelt toimub see napilt enne kevadist pööripäeva – kevade algust põhjapoolkeral. Varjutus jätab maismaa-aladest kõige suuremasse pimedusse Teravmäed ja Fääri saared.

Ülejäänud Euroopa näeb varjutust vaid osaliselt. Mida kaugemal põhjas olla, seda suurem osa Päikesest on varjatud. Näiteks Šotimaale kuuluvad Shetlandi saared jäävad Fääridest napilt 300 kilomeetrit kagusse. Varjutus ulatub seal 97 protsendini.

Nii on Shetland parim koht reedese päikesevarjutuse vaatlemiseks terves Suurbritannias ja saarestik ootab tuhandeid taevahuvilisi turiste. Muuseas – varjutuslembesi inimesi, kes armastavad mööda maailma reisida ja varjutusi vaadelda, kutsutakse umbrafiilideks. Ladina keeles tähendab umbra varju.

Eestis saab Päikest vaadelda Tartus, Tallinnas ja Pärnus

Varjutus algab reedel Eesti aja järgi kell 11 ja kestab kaks tundi ning 17 minutit. Maksimaalne faas saabub kell 12.09.

Astronoomiahuvilised peaksid reede ennelõunaks pöialt pidama, et ilm oleks selge. Tartu tähetorni juhataja Janet Laidla sõnul ei luba ilmateenistuse praegune prognoos mingit ilusat varjutuse-elamust. Samas võib loota, et kõrgrõhkkond püsib ja ilm muutub selgemaks.

Tartu tähetorni õuel saab varjutust vaadata erilise päikeseteleskoobiga, lisaks on üles sätitud ka erifiltriga tavateleskoop ja näidatakse Päikese kujutise projektsiooni. Ikka selleks, et võimalikult suur hulk huvilisi varjutust näha saaks.

Tartu teise vaatluspunkti sätivad AHHAA astronoomid üles oma keskuse katusele. Vaatlusvõimalust pakub ka Tõravere observatoorium. Tallinnas on huvilised oodatud Linnahalli katusele ning Pärnus loodus- ja tehnikamajja.

Vaatle turvaliselt!

Järgmine nii suure ulatusega osaline päikesevarjutus on Eestis näha alles 25. oktoobril 2022, seega tasub selge ilma korral kindlasti ennast vaatlema sättida.

Kui on plaan seda siiski teha omapäi, siis pidage meeles rusikareeglit – palja silmaga Päikest ei vaadata!

"Varjutuse vaatamiseks on läbi aegade kasutatud küünlal tahmatud klaasi, ilmutatud filmi, CD- ja DVD-plaate. Tuleb kontrollida, et need ei paistaks läbi. Kõigi nende vahenditega peab olema ülimalt ettevaatlik!" rõhutab Laidla.

"Kui päikeseketas tundub liiga hele, siis proovige võtta plaati/filmi kahekordselt või tahmaklaasi veel kord tahmata. Ja muidugi ei maksa vaadata päikesesse liiga pikka aega järjest, ka kaitstud silmaga mitte," lisab ta.

Vaatlemiseks ja pildistamiseks võib hankida ka spetsiaalse filtri või kaitseprillid, sobilikud on ka keevitaja kaitseprillid.

Samuti on varjutust võimalik turvaliselt nautida interneti abil. Näiteks robotteleskoobi Slooh meeskond plaanib interneti-ülekannet Fääri saartelt. Ka teine menukas astronoomialeht Virtual Telescope Project kannab varjutuse vaatlemist veebis üle.