Saaremaa põhjarannikul kell 1:04 18.03.2015.Foto: Marko Palm
Marko Palm 18. märts 2015 18:19
Eestis on virmalised haruldased ja väga harva võib neid näha palja silmaga kirgastes rohelistes, punastes ja lillakates toonides. Virmaliste pildistamine on nende niisama vaatlemisest isegi põnevam, sest siis saab osa kogetust teistega jagada. Virmalised tekivad, kui Maa atmosfääri aatomeid ergastatakse päikesetuule osakeste poolt.

Sagedamini võib näha kauges põhjataevas madalal õrna rohekat virmaliste kuma ning kui veab, siis isegi rohekaid samba või kardina ääre laadseid moodustusi ning valguskiiri. Need, kes korra on virmalisi oma silmaga näinud või pildile püüdnud, teavad juba paremini, kuidas neid leida. Selle väikese kirjatükiga annan omalt poolt mõned soovitused, mida jälgides on lihtsam virmalisi pildistada.

Virmaliste pildistamiseks valmistumine?

Hea õnne korral võib virmalisi näha täiesti ette valmistamata, aga kui sa just talvel tihti öisel ajal ringi ei liigu, on virmaliste nägemise võimalus imeväike. Soovides seda kaunist nähtust pildistada, teeb väike ettevalmistus ainult head.

Virmalisi võib meil näha tihedamini talvel selge taevaga. Selge pilvedeta taevas toob tihti kaasa külma öö. Seepärast tasub end riide panna soojalt. Seda enam, et virmalised lasevad end tihti kaua oodata ja väike õueskäik võib lihtsalt pikeneda poolest tunnist kahe-kolmeni. Seega soe müts, sall, jope, püksid, saapad ja mõnusad mugavad kindad on olulised.

Välja minnes tasub kaasa võtta pisike taskulamp või pähe kinnitatav lamp, mida saab lihtsalt sisse-välja lülitada. Need aitavad pimedal maastikul liigelda ja fototehnikat üles seada. Lisaks tasub jälgida virmaliste ennustamiseks mõeldud veebilehtedel kuvatavat infot.

Enne veel kui õue minna, heida pilt kaardile ja vali välja vähemalt paar 15-30 minuti teekonna kaugusel asuvat vaatluskohta, kuhu saad pildistama minna. Võid välja valida ka kaugemal asuvaid pildistamise kohti, kuid selge on see, et suure külma ja hilise kellajaga ei ole mõtet iga kord väga kaugele tõtata.

Millega pildistada?

- Virmalised on seda paremini nähtavad, mida pimedam on taevas. Virmaliste valgus on nõrk ja selleks, et need pildile piisavalt heledalt salvestuksid, on vaja pikka säriaega ja hea heledusega objektiivi.

- Terava ja piisava heledusega pildi saamiseks on kindlasti vaja statiivi. Käest pildistatud pilt tuleb kahjuks udune. Selles mõttes on virmaliste pildistamine sarnane tähtede pildistamisega, et ilusa pildi saamiseks peab jälgima sarnaseid põhimõtteid. Kui tahad harjutada virmaliste pildistamist, võid mõnel selgel ööl proovida pildistada tähti. Proovi erinevaid seadeid ja vaata kui pikka säriaega saad enda objektiiviga kasutada, enne kui tähtede liikumine pildil liiga häirivaks muutub.

Milline on hea objektiiv virmaliste jaoks?

- Mida heledam (väiksema avaarvuga) on objektiiv, seda lihtsamini virmalised pildile jäävad. Enamike kit-objektiivide suurim ava on avaarvuga f3.5. Palju parem on, kui saad kasutada objektiivi avaga f1.8, f2 või f2.8.

- Soovitav on pildistada normaal- või lainurkobjektiiviga (fookuskaugus kuni 50 mm). Kit-objektiivi puhul on üldjuhul võimalik suurim ava ja vaatenurk saavutatav 18 mm fookuskaugusega. Samas ei ole siin õiget ega valet ning võid proovida ilusa kaadri saamiseks erinevaid objektiive erinevate suurenduse astmetega.

Võrdlemisi suur fookuskaugus tähendab seda, et kui säriaeg on üle 10 sekundi, lähevad tähed pildil uduseks. Tänu suurendusele sobib see objektiiv hästi virmaliste pildistamiseks eemalt, kui nad on horisondi lähedal.

- Vajadusel kompenseerin lühikesi säriaegu ISO tõstmisega 400-lt 800-le, äärmisel juhul 1600ni. Kui tahan jätta pildile tähtede jutte, langetan ISO 200-ni ja pikendan säriaega minuti või kahe, kolmeni (olenevalt virmaliste heledusest ja segavatest teguritest).

NB! Kui kasutad suure suurendusega objektiivi, siis jäävad isegi väga väikesed kaamera värinad pildil ebateravustena näha. Lisaks kui soovid, et pika säriajaga ei jätaks tähed pildile heledaid jutte, peab pildi tegemise aeg olema mitu korda lühem kui ilma suurenduseta objektiiviga. Samas võivad tähejutid pildil anda hoopis ilmet juurde ja muuta nii muidu tavalise võtte palju huvitavamaks. Kavalamad pildistajad paigutavad kaadrisse väga pikkade säriaegade puhul (30 sekundit ja rohkem) põhjatähe, sest just see näib taevas liikumatuna ja selle ümber tekivad teiste tähtede poolt vahvad kumerad jutid.

Kuidas pildistada?

Kui soovin teha pilti säriajaga üle 30 sekundi, pean kaamera valikukettalt aktiveerima B ehk bulb reziimi. Bulb reziimis alustab kaamera pildistamist pärast pildistamise nupu alla vajutamist ning jätkab võtte tegemist kuni pildistamise nuppu all hoitakse. Nii võib säriaeg olla mõnest sekundist paarikümne minutini. Selleks, et vältida kaamera kere liikumist, panen kaamera külge juhtmega päästikupuldi, mis laseb pildistamist alustada ilma kaamera keret puudutamata.

Pika säriajaga pildistades peab olema ettevaatlik, et pildistamise ajal kogemata vastu statiivi ei läheks ja puldijuhet ei sikutaks, sest nii võib pilt tulla udune. Kerge statiivi saab värinate kindlamaks, kui asetada lisaraskus statiivi jalgade vahetugedele.

Olen tähele pannud, et tuulise ilmaga peaks kinnitama kaamera kaelapaela statiivi külge nii, et see ei hakkaks tuule käes laperdama. Muidu võid hiljem arvutist pilte vaadates avastada, et päris teravad need ikka ei ole.