Vikerkaar Foto: ALDO LUUD
Ilm
18. märts 2015, 18:05

Eesti kõige meeldejäävamad loodusnähtused

(Kera)välkVälk on sädelahendus, mis tekib erineva laenguga pilvedes või pilve ja maapinna vahel.Keravälgu tekkepõhjused pole füüsikutele siiani päris selged. Kes on maapinna kohal hõljuvat ja värvi muutvat ning sisisevat kera oma silmaga näinud, ei unusta seda ilmselt kunagi. Seda enam, et keravälk võib tuppa pugeda ka korstna või kitsaste ukse-aknapragude kaudu.

Vikerkaar
Vikerkaare tekkimiseks on vaja vihma ja päikesepaistet korraga. Vikerkaart näeb inimene siis, kui ta vaatab vihma poole, aga Päike jääb tema selja taha. Vihmapiisad töötavad nagu tillukesed prismad, mis lahutavad valguse eri värvi osadeks. Mida jämedamad on vihmapiisad, seda eredamaid värve näeme. Muuseas, vikekaar on enamasti kahekordne, kuid enamasti on teine kaar nii tuhm, et me ei pane seda tähele.

Vesipüks ehk pilvesammas
Nii nimetatakse veekogu kohal liikuvat tornaadot. Vesipüksi näeme tavaliselt pilvest välja ulatuvat londikujulist moodustist. Ka see on lihtsalt erilise kujuga pilv. Pilvesammas võib tekkida ka maapinna kohale, siis on selle nimeks maapüks.

Virmalised
Virmalised tekivad taevasse siis, kui Päikeselt purskavad osakesed jõuavad Maa juurde ja satuvad kokku meie planeedi magnetväljaga. Seejärel kogunevad osakesed pooluste lähedale ja laskuvad madalamale, kõige kiiremad neist jõuavad atmosfääri ja ergastavad seal gaasimolekule. Nii tekibki värviline veiklev valgus.

Langevad tähed
Kosmos on täis komeedikillukesi ja muud "kosmilist prahti". Kui mõni tükike suure kiirusega Maa atmosfääri jõuab, on taevas näha helendav jälg - meteoor. Mõned korrad aastas jõuab Maa komeedijäänuste pilve piirkonda ja siis on taevas tõeline tähesadu.

Kuu- ja päikesevarjutused
Varjutuse ajal satuvad meile valgust andev täht Päike, Maa ja Kuu ühele joonele. Päikese või Kuu ootamatu kadumine on võimas vaatepilt.