HALLOO, ON SEAL KEEGI? Kas see ikka on tõenäoline, et me oleme terves Universumis ihuüksi?Foto: Vida Press
Ilm
21. märts 2015, 08:00

Seitse kehva põhjendust, miks me pole ikka veel tulnukaid kohanud (29)

Inimkond on viimastel aastakümnetel teinud pööraseid teadussaavutusi, kuid ikka veel pole meil õnnestunud saavutada kontakti tulnukatega. Sellele on leitud mitu põhjendust. Kanada bioeetik ja futurist George Dvorsky kummutab veebiküljel io9.com kõige ebatõenäolisemad neist põhjendustest.

Tulnukatel pole olnud Maale jõudmiseks piisavalt aega?

See on üks peamisi põhjendusi, miks me pole veel tulnukatega teretanud, kuid ajanappust ei saa ettekäändeks tuua. Fermi kuulus paradoks (potentsiaalseid tsivilisatsioone on tohutult palju, kuid tõendeid nende olemasolust pole) toetub kolmele eeldusele: 1) meie galaktika on eksisteerinud väga pikka aega, umbes 13,2 miljardit aastat; 2) mõistusega eluvormid olid võimelised tärkama juba galaktika algusaegadel; 3) seega on tulnukatel olnud küllalt aega, et Linnutee iga juppi külastada, koloniseerida ja ümber kujundada. Ometi tundub, et ükski tsivilisatsioon pole seda teinud.

Tähed asuvad üksteisest liiga kaugel?

"Kosmos on suur. Tõeliselt suur," on öelnud raamatu "Pöidlaküüdi reisijuht Galaktikas" autor Douglas Adams.

"Võid arvata, et mööda tänavat minnes on apteeki pikk tee, aga kosmose jaoks on see köömes."

Tõsi ta on, ent on see tõesti põhjus, miks me pole maavälisest elust märke näinud? Isegi inimkond on suutnud oma üsnagi lühikese eluea jooksul luua tähtedevahelises ruumis reisimiseks Voyageri kosmosesondi. Teistele tsivilisatsioonidele ei pruugi sellised vahemaad olla mingi probleem. Järsku on nad võimelised oma teadvust valguse kiirusel tähesüsteemist tähesüsteemi kandma?

Tulnukad jälgivad meid distantsilt?

1972. aastal tuli astronoom John Ball lagedale loomaaiahüpoteesiga: arenenud mõistusega maavälised olendid hoiavad inimestest meelega eemale, et uurida meid ohutust kaugusest otsekui loomaaias. Ehk kardavad tulnukad bioloogilist või sotsioloogilist ristsaastumist? Või uurivad meid teaduslikul eesmärgil või lihtsalt enda lõbuks?

Sellel teoorial on mitu häda. Esiteks ei saa seda tõestada ning see jätab mulje vandenõust. Teiseks võtab see eelduseks, et tulnukad mõtlevad nagu inimesed. See on ka upsakas teooria: mida võiks meie teadus võõrtsivilisatsioonidele pakkuda? Pigem on kirjeldatud arengujärgus maaväline tsivilisatsioon postbioloogiline ning omab juba tehis-superintellekti – kui ta just ise tehis-superintellekt pole.

Jumal lõi Universumi vaid meile?

Ehk lõi Jumal inimkonna nimme üksikuks? Seda mõtet pooldas juba Aristoteles. Ameerika kristliku meedia mogul, endine baptisti kirikuõpetaja Pat Robertson on manitsenud NASAt kosmoseuuringuid lõpetama, sest seal pole midagi muud kui gaasikerad ja paljad kaljud. Planeet Maa on paik, kus Jumalal on käsil eksperiment, mille ta tahab edukalt täide viia.

Teisalt: miks pidi Jumal Universumi loomisega nii palju vaeva nägema, kui see on mõeldud vaid meile? Miks on kosmoses miljardeid tähti ja mitte üks?

Tulnukad olid siin, kuid lahkusid?

Mõni usub, et tulnukad on meie päikesesüsteemi kunagi külastanud, kuid seejärel lahkunud. Nende külaskäigust olla alles märgid: näiteks Marsi pinnal paistev kummaline nägu, aga ka püramiidid ja kummalised arheoloogilised jäänused. Marsi näo ja püramiidide kosmilise päritolu on teadlased kummutanud. Küllap oleks kauge intellekt muutnud Maa või Marsi mateeria millekski kasulikumaks, näiteks mõtlevaks aineks, või integreerinud meid oma tsivilisatsiooni. Galaktika eluiga arvestades võinuks meie Päikesesüsteemi aegade jooksul külastada mitu eri tsivilisatsiooni, ent neist pole märkigi.

Tulnukad on juba kohal?

Ufoloogid püüavad meid uskuma panna, et tulnukad ongi juba siin ning kimbutavad meid primitiivsete lendavate taldrikute ning röövimistega. No vaevalt küll.

Me pole tulnukaid piisavalt kaua otsinud?

Jah, inimkond hakkas maavälist elu pingsamalt otsima alles 1960ndail. 55 aastat on aga lühike aeg ning otsingud käivad. Võib-olla ei taha tulnukad tõesti meie raadiosignaalidele vastata. Ent kui nad tõesti on huvitatud meie tähelepanust, ei tohiks neil olla raske meile viibata. Näiteks võiksid nad külvata Linnutee täis nii-nimetaud Bracewelli sonde – inimkonnale veel hüpoteetilisi autonoomseid tähtedevahelisi kosmoseaparaate –, millega saaksime omavahel signaale vahetada. Teisalt võiksid tulnukad saata meie poole teele ka erakordselt tugeva raadio- või optilise signaali, mis isegi meiesugusele pealtnäha primitiivse tehnoloogiaga tsivilisatsioonile märkamatuks ei jääks.