Avastuse teinud Austraalia riikliku ülikooli geoloogide arvates murdus asteroid enne Maale jõudmist pooleks ning maapinda tabasid kaks umbes kümnekilomeetrise läbimõõduga tükki.
Pauk käis umbes 300 miljonit aastat tagasi. Maapinnal pole löögikraatrid juba kaua aega märgatavad, need paljastas piirkonna pinnamoe täpne mudel.
Mudeli looja Andrew Gliksoni sõnul võis tohutu kokkupõrge tekitada sarnase liikide väljasuremise nagu on teada dinosauruste puhul.
Samal ajajärgul aga pole selliseid liikide kadumisi teada. See võib Gliksoni kinnitusel viidata sellele, et asteroiditükid jõudsid Maale veelgi varem.
Isegi kui vast leitud kraatri vanuse üle vaieldakse, on kindel, et see on suurim asteroidi löögijälg kogu Maal. Senine rekord kuulus Lõuna-Aafrikas asuvale Vredeforti kraatrile, mille läbimõõt on 380 kilomeetrit.
Vredefort on vanim teadaolev asteroidi kukkumiskoht. Seda ala tabas asteroid ligikaudu kaks miljardit aastat tagasi.
Aga rääkides tugevatest tabamuste mõjust võiks pilgud pöörata näiteks arengus pidama jäänud Vesta suunas...