Linnaökoloog Uustal: "Kas luiki üldse enam tiigile tuua, kui inimesed nendega nii halvasti ümber käivad?" (48)

Ain Järve rääkis, kuidas tiigil elanud luiki on kaitstud. "Esmalt olid tiigi juures väljas visuaalmärgid: must luik, kriips peal. Kui sellest väheks jäi, pandi siltide juurde ka eesti- ja venekeelne tekst, et luiki ei tohi toita ja miks ei tohi," selgitas Kadrioru pargi juhataja. "Siis oli pargivaht Viktor, kes võttis seda asja tõsiselt ja südamesse." Lisaks hommikust kuni õhtu kella kümneni valvet pidavale pargivahile käib pargis aegajalt patrullimas ka mupo, kuid nendel on omad graafikud.

Senistest kaitseabinõudest pole kasu olnud. Kui esimene luigepaar kaunistas Kadrioru tiiki ligi 20 aastat ja teine luigepaar seitse aastat, siis viimatine, must luigepaar, pidas koos vastu vaid kolm aastat, kui pargikülastajad enese lõbuks "head tehes" emase linnu looja karja saatsid.

Ain Järve rääkis, et on ka ise luikede toitmisele peale sattunud. "Ja kui palud, et ärge tehke seda, siis öeldakse: "oh ei, ega ma luiki ei toida, ma toidan parte, kalu ja kajakaid – kõiki teisi, aga mitte luiki"! Õigustus väärale tegevusele on viinud selleni, et täna me seisame silmitsi sellega, et tänavu ei olegi tiigil luigepaari."

"Teine luik jäi loomaaeda – ega teda siia üksi nukrutsema tuua pole ka põhjust. Seal on tal teised sõbrad-tuttavad juures," lisas Järve.

Inimesed toidavad linde hetkeemotsioonide ajel, et oma hea tunne kätte saada ning mõne aja pärast "heategu" unustada. Järve on seisukohal, et sel aastal tuleb teha inimestele nii palju teavitustööd, et kui järgmisel aastal tiigile ilmub taas uus luigepaar, on inimesed juba hoolivamad.

Kadrioru pargi juhataja asetäitja Liis Nõmmann kinnitas, et luiki toideti iga päev spetsiaalse toiduga ning selleks on pargis töötaja, kes on saanud koolituse loomaaias.

Uuritud sai ka linnaökoloogia spetsialistilt, Säästva Eesti Instituudi vanemeksperdilt Meelis Uustalilt, kuidas kauneid linde Kadriorus tulevikus kaitsta.

Uustal soovitas esmalt tiigi juurde panna silt märksa karmima seletusega: sel suvel ei ole luiki tiigi peal sellepärast, et inimesed toidavad nad saia ja muude inimtoitudega surnuks.

"Jah, aga ega siin ei olegi mingit head lahendust. Kui sildid ei aita, siis ei aita tegelikult miski," nentis ta samas. "Lihtsalt on teatud kontingent inimesi, kes peavad ennast loodusteadustes märksa targemaks kui need, kes seda õppinud on, ning teevad seal ikka omasoodu edasi."

Ajakirjaniku omapoolne idee paigutada Kadrioru luigetiigile mõned mulaažluiged tundus nii Ain Järvele kui ka Meelis Uustalile kummalisena. Ilmselt võiksid sellised ideed olla performance'ikunstnike pärusmaa, kus luikede kaitseks välja astuda. Uustalu sõnul tasuks pigem mõelda, kas neid luiki Kadrioru luigetiigile nii väga tarvis ongi: "Kas luiki üldse enam tiigile tuua, kui inimesed nendega nii halvasti ümber käivad? Ehk aedikutes on neil elu täisväärtuslikum."