ŠimpansFoto: Nick Ut
Õhtuleht.ee 15. aprill 2015 15:11
Inimahvide uurimine tundub kinnitavat, et naised võisid olla esimesed inimesed, kes hakkasid relvadega jahti pidama, vahendas New Scientist ajakirjas Royal Society Open Science ilmunud uurimust.

Kümmekond aastat tagasi avastas USA teadlane Jill Pruetz, et Senegalis elavad šimpansid teevad okste otsad teravaks ja torgivad nendega puuõõnsusi, et tabada seal elutsevaid pisiloomi.

Enamasti harrastavad sellist jahipidamist emased ahvid. Mujal Aafrikas pole sellist šimpansite jahiviisi teada, kuigi mitmes piirkonnas püüavad ahvid näiteks kepi abil sipelgapesast sipelgaid või kaevavad endale maa seest toitvaid juurikaid välja.

Pruetzi arvates tapavad Senegali emasšimpansid saakloomi, kuna sealne ahvikari on tuntud oma leebuse ja koostöövalmidusse poolest ning suured isaloomad ei võta emastelt nende püütud saaki käest.

Samuti on võimalik, et kuna suur osa ahvide elupaigast on savann, siis on seal vähe loomi, keda šimpansid püüda suudavad. Soov liha süüa sunnib nutikalt mõtlema.

Kuna eelkõige meisterdavad endale jahiriistu emased ahvid, võis sama asi juhtuda ka inimese kaugete eellastega ning just naised hakkasid jahil relvi kasutama, arvab Pruetz.

Paljud teised teadlased jäävad oletuse suhtes kõhklevaks, kuna inimahvide hulgas kütivad enamasti siiski isasloomad. Ka põlistes küttide-korilaste hõimudes on jahipidamine eelkõige meeste amet.

Loomulikult ei välista see võimalust, et mõte oda või kivikirves jahile kaasa võtta tuli kõigepealt pähe just naistele.