ÕIGE AEG JA ÕIGE KOGUS: Elistvere loomapargi juhataja Sirje Saul toidab metssigadele inimeste kogutud tammetõrusid. Foto on tehtud 2009. aasta sügisel.Foto: MARGUS ANSU / Postimees
Loomad
15. aprill 2015, 17:50

Loomapargi juht: inimene on veendunud, et teeb raske heateo, kui loomadele midagi poetab (27)

Mõne päeva eest kurvastas Kadrioru pargi sõpru teade luige surmast. Teatavasti hukkus lind suurest saiasöömisest ning linnu surmale aitasid kaasa mõned pargikülastajad. "Inimene on siiamaani veendunud, et teeb n.-ö raske heateo, kui tahab kogu aeg loomadele midagi tuua ja anda," nendib Elistvere loomapargi juhataja Sirje Saul. Ta ütleb, et see, et nende külastajad kipuvad loomi söötma, on paratamatus ning see probleem on olnud ajast aega.

"Ma ei tea, miks see niimoodi on, et inimene tunneb ennast paremini, kui ta saab kellelegi midagi poetada," mõtiskleb Sirje Saul. "Kirjad võid sa üles panna ja kirjaoskajad oleme me ka kõik, aga abi ikka ei ole. Edasi tuleb see võimalus, et pane loom klaasi taha, aga meil jääb see asi teostamatuks. Ja samas tahaks nagu looma ka näha."

Saul räägib, et mõned külastajad on siiralt üles tunnistanud, et neil on loomadele üht-teist kaasa võetud. Nendele öeldakse, et toidu võib loomaparki jätta ning siis viib hooldaja toidu loomadele õiges koguses ja õigel ajal. "Paljud on sellised, kes võtavad toitu kaasa teadmatusest või siis lihtsalt heast tahtest. Ja pole midagi parata, et ikka me leiame midagi kellegi aedikust – kes poetab küpsist, kes nätsu, kes kommi," kirjeldab Saul.

Ta arvab, et ka valesti toidetud lemmikloomi on palju, kuid kodus ei saa keegi näpuga näidata. Ning eks metsloom ole koduloomast ka tundlikum. Teine asi on see, et vangistuses on metsloom ikka natuke ahistatud, kasvõi toidu osas, sest metsas saab ta napsata seda, mis ette jääb ning mida vaja on, jutustab Sirje Saul.

Šokolaad on looma jaoks mürk

Naine meenutab Elistvere põtra Tõnu, kes paari aasta eest surnuks lämbus, sest inimesed olid talle pähkli- ja rosinasegu söötnud. "See oli meil tõeliselt kurb juhtum."

Hiljem pole Elistveres midagi nii traagilist toimunud. "Aga ega me ei või iial teada, et kui meil mõni kitseke haigeks jääb, mis on selle põhjuseks, kas see on mõni šokolaadikomm või muu vale toit." Saul ütleb, et šokolaad on looma jaoks lausa mürk.

Loomapargi juht arvab, et inimesi peab jätkuvalt teavitama, et nad loomi söötma ei kipuks. "Päris kõrval ei seisa ju kogu aeg ja murelikuks teeb," tõdeb ta.

Sadakond neljajalgset

Elistvere loomapargis elab praegu 50 looma 14 erinevast liigist. Saul rõhutab, et need 50 on imetajad, kelle hulka ei ole arvatud närilisi. Näriliste kollektsioon on umbes 50-60pealine - täpset arvu olevat raske öelda, sest see muutub lausa iga päev. Mõned linnud on ka – kolm tuvi ja paar faasanit, kes on saatuse soovil loomaparki sattunud.

Ilveseid elab loomapargis praegu viis. 2012. aastal pani sealt kolm ilvest plehku. Kaks saadi üsna varsti kätte, kolmas aga oli kadunud pikemat aega ning loomapargi töötajad kartsid, et põgenenud ilvesest saab jahimeestele kerge saak. Saul kinnitas, et ka kolmas tuli lõpuks tagasi. Eelmisel suvel toodi Tallinna loomaaiast loomapargi ilvesepoistele rõõmuks üks ilvesetüdruk. "Nüüd ootame järglasi." Enne seda aga toodi Elistverre noor isane ilves Põlvamaalt Leevakult. "See oli mahajäänud ilveselaps, kes kõndis mööda küla ja laudaaluseid, otsis süüa ja tekitas palju pahameelt."