EI TAHA ENAM: miks mõni vald annab oma elektriauto riigile tagasi? (22)

Selle aastaga lõpeb sotsiaalministeeriumi ja omavalitsuste vahel sõlmitud elektriauto tasuta kasutamise leping. 2011. aasta sügisel jagas riik laiali esimesed, 2012. aasta kevadel viimased elektriautod Mitsubishi i-MiEV. Kokku jagati sotsiaaltöö tegemiseks 390 masinat.

Nädala alguseks pidid omavalitsused ministeeriumile teada andma, mida nad autodega edasi teevad: kas jätavad endale (sellega tehakse sotsiaaltööd edasi) või tagastavad riigile.

Paraku paljud vallad-linnad tähtajaks oma soovist teada ei andnud. Küll aga on tänaseks teada, et osa omavalitsusi elektriautot endale jätta ei taha. Sotsiaalministeeriumi andmetel on praegu teada Hummuli vald Valgamaal, Nõo vald Tartumaal, Tudulinna vald Ida-Virumaal ja Vändra alev Pärnumaal.

Vändra alevivanem Toomas Sonts ütleb, et nad otsustasid elektriauto tagasi anda lihtsal põhjusel: maakonnakeskus Pärnu asub 50 kilomeetri kaugusel ja sotsiaaltöötajatel on vaja seda vahet päris palju sõita, kuid edasi-tagasi ehk 100 kilomeetrit elektriauto välja ei vea.

"Algul lubati rõõmsalt 150 kilomeetrit ühe laadimisega sõita," meenutab Sonts, kelle meelest sobib elektriauto pigem linna. Alevi vahel saab asi jalgsi või jalgrattaga kiiremini aetud, kui muretseda pidevalt aku laadimise pärast.

Märkimisväärseid probleeme Vändras elektriautoga pole olnud, tee peale pole jäänud. Küll aga jäi ühel jõuluajal auto viieks päevaks seisma: "Ja pärast seda oli auto täitsa tumm, ei teinud enam mitte midagi. Isegi laadida ei andnud. Kutsusime autoabi." Ka sotsiaalministeerium möönab murekohana, et käivitusaku tühjeneb külma ilmaga mõne päevaga, kui autoga ei sõideta.

Hummuli vallavanem Enn Mihailov nimetabki auto tagastamise põhjuseks talve. "Miinuskraadide juures pole võimalik autot kasutada," ütleb Mihailov, kuid põhjuseid on veel. "Läbisõit väheneb, kuna akude mahtuvus kaheneb. Uued akud on väga kallid. Suur ajakulu laadimisele, kui on pikemad sõidud." Akukomplekt võib maksta kuni pool auto ostuhinnast.

"Kindlasti anname tagasi," ütleb ka Tudulinna vallavanem Andrus Toss, et nad võtsid elektriauto pigem prooviks. Kevadest sügiseni on sotsiaaltöötaja seda kasutanud, aga talvel on auto pigem seisnud. "Meil on siin distantsid hoopis teised, vahemaad on hulga pikemad," ütleb Toss, et valla territoorium on suur ja lai ning maakonnakeskus Jõhvi asub 53 kilomeetri kaugusel. "Talvel väga külmaga sõita ei saa, ühe akuga ühte otsa ära ei tee. "

"Eks jätame endale," ütleb Võhma linnapea Anneli Siimussaar, et nemad elektriautot riigile tagasi ei anna. "Kuna linna territoorium on väike, siis on sellega liikuda väga otstarbekas. Lähemad otsad kuni 50 kilomeetrit teeme ka edukalt ära. Paar korda on käidud ka Tartus, kuid siis on vaja lisalaadimist."

Kui aku läbi, siis vanarauda

Rääkides elektriautode vastupidavusest, ütleb Võhma linnapea, et vahetatud on rehve, muud suuremat kulu seni olnud ei ole, aga: "Väga külma ilmaga käima ei lähe. Arvan, et kui aku läbi läheb, siis uut küll ostma ei hakka, eks läheb vanarauda."

Lääne-Virumaa Väike-Maarja vald soovib kahte elektriautot kasutada ka järgmisel aastal ning soovib üht autot juurdegi.

"Need autod on oma otstarvet õigustanud," leiab vallavanem Indrek Kesküla. Väike-Maarja vallas on 4570 elanikku ning vallas on viis koduteenuseid pakkuvat sotsiaaltöötajat, kellest kaks kasutab elektriautosid, kaks diiselmootoritega autot ja üks jalgratast.

"Suurim elektriautode kasu on väikene otsene kulu läbitud kilomeetri kohta. Probleemiks on pikemate vahemaade – 80 kilomeetrit ja enam – läbimine, eriti talvel," ütleb Kesküla.

Neli inimest ja asjad ära ei mahu

Elektriauto miinuseid ja plusse kaalutakse ka Võrumaal Haanja vallas. Sotsiaaltöö spetsialist Maie Kalnapenkis lausub, et nad jätavad auto endale. Praegu on selle ülalpidamiskulud väikesed. Ta lisab, et kui temperatuur on üle nulli, on auto vallas ja Võrru sõitudeks igati õigustatud. Talvel on auto kasutus olnud minimaalne, kuna ühe laadimiskorraga läbitav vahemaa väheneb oluliselt salongisoojenduse tõttu. Haanjamaa külavaheteed pole ka tihti sobivad.

"Arvan, et linnas ja talvel sooja garaažiga õigustab see sõiduvahend end täielikult. Maal, eriti raskete teeoludega piirkondades, nagu on Haanja vald, eelistaks talvel kindlasti tavaautot," tunnistab Haanja valla sotsiaaltöö spetsialist. "Nuriseda võib ka auto salongi mahutavuse üle. Kui neli inimest on autos ja kliendid käivad poes, pole kaupa kusagile paigutada. Kindlasti peab elektriauto kõrval olema ka tavaauto, sest sotsiaaltöös ei saa kõiki sõite plaanida ja võib juhtuda, et vajadusel pole elektriautol sõiduks piisavalt kilomeetreid."

Kaks elektriautot on maha kantud

Sotsiaalministeerium jagas mõni aasta tagasi 390 elektriautot omavalitsustele ning 40 ASile Hoolekandeteenused.

Tulekahju ja avarii tõttu on kaks autot maha kantud. Neist esimene asendati uuega, teist mitte. Kõik ülejäänud autod on kasutuses.