Põder ründab Paralepa parkmetsas jalutavaid inimesi (4)

Põder ründas teisipäeva õhtul kella üheksa paiku, kui neljaliikmeline perekond kahe saksa lambakoeraga Paraleppa läks.

"Suurem laps ja naine läksid ratastega kolmekilomeetrisele ringile, mina väiksema lapse ja koertega jalutasime rahulikus tempos otseteed. Olime juba hakanud tagasi tulema. Üks koer läks metsa häda tegema ja järsku lendas sealt paremalt poolt välja põder," vahendab portaal Läänlane mehe sõnu.

"Esimese asjana pani [põder] kohe meie saksa lambakoerale jalaga, see kadus niutsudes võssa. Siis läks ta teise koera poole. Koer hakkas minu juurde jooksma. Mul oli siis ainuke võimalus puu taha varju hüpata. Enne mind tõmbas põder otsa ringi ja ette jäi laps," meenutab mees.

Kuueaastane tütar oli ründamise ajal isast 20 meetri kaugusel. Põder pani lapsele parema esimese jalaga, aga tabas rattasse. Isa röökimise peale jooksis põder metsa, koer kannul.

"Haarasin lapse sülle ja et auto ei olnud enam kaugel, jooksin lihtsalt selle poole," ütleb mees. Kõige hullem oli see, et põder ei läinud ära, vaid tiirutas sealsamas ja kakles koeraga: "Mul oli ainus mõte, et saaks lapsega autosse."

Põdralt löögi saanud koer oli teisipäeva õhtul veel põdur, kuid kolmapäevaks juba terve. Mees on siiani kerges šoki, lapsest rääkimata.

Paralepa mets Haapsalu kõrval on linnarahva meelispaik, kus jalutatakse, tehakse tervisejooksu teha ja sõidetakse rattaga. Põder ründas inimesi sirge tee peal, mis pöörab enne suurt kivi mere poole.

Kahe viimase nädala jooksul on teisedki inimesed riputanud internetti fotosid hirmsast Paralepa põdrast, kes rahvast ei pelga.

Keskkonnainspektsiooni Läänemaa büroo juhataja Tõnis Ulm manitseb inimesi loomaga ettevaatlikud olema.

"Rumal olukord on tekkinud, inimesed muudkui käivad ja pildistavad seda põtra, ta paistab ilus ja armas, aga võib olla ohtlik," ütleb Ulm ja pakub Läänlase vahendusel, et võib-olla kaitseb loom niiviisi oma vasikaid.

Läänlase kommentaaridest selgub, et koera ja last rünnanud põder on sealkandis legendaarne. Eriti muudavad teda närviliseks just koertega inimesed.

"Mul endalgi on koerad ja ükskord jäi üks neist põtra kiusama (haukus ja jooksis ümber tema). Viimaks sai põdral villand ja hakkas hoopis koera taga ajama, kuni too hirmust meie poole jooksis. Muidugi tõi ta põdra endaga ühes. Korra oli päris kõhe, kuid sellele loomale piisas kõvast röögatusest ja käed laiali vastu jooksmisest ning ta keeras ümber ja läks metsa tagasi," kirjutab üks kommentaatoritest.

Sama loom hirmutas varem kepikõndijaid?

Teine lisab, et on selle põdra kunagi, kui too otsis tema õues koerte eest kaitset, päästnud: "Koer oli teda rünnanud ja mööda terviseteed taga ajanud ja jätkas seda ka minu juuresolekul. Kaitsesin seda vasikat koera eest. Ta on täiesti sõbralik ja tore, välja arvatud lahtised koerad. Käib minul aias ja ei ole kordagi rünnanud."

Järgmine kommenteerija usub, et see on sama loom, kes 30. aprilli õhtul Paralepa parkmetsas treeningretkel olnud kepikõndijatele hirmu nahka ajas.

Postimees kirjutab, et kogukat, parajasti ühelt noorelt toomingalt värskeid lehti napsavat põtra märgati juba kaugelt – valjuhäälne jutuvada ega kõnninaiste kilked põdraemandat ei häirinud ja ühel hetkel otsustas ta hoopis, kõrvad lidus, kepikõndijate teele ette astuda. Lõpuks metsahiiglane siiski tüdines lärmist ja suundus pika sammuga üle tee tihnikusse.

Tuntud zoosemiootik Aleksei Turovski peab selle juhtumi puhul, kus põder last ja koera ründas, kõige tõenäolisemaks, et ta kaitses oma väikest vasikat.

"Praegusel aastaajal võib arvata, et tal on väikene poeg. Ja põdrale on ainuomane, et ema liigub kindlas raadiuses, sööb ja jätab poja metsa paarikümne meetri kaugusele seisma ja käib vahepeal teda imetamas. Kui aga sellesse piirkonda satuvad mingisugused ähvardavad ohud, siis võib loom inimest enda kaitsmiseks rünnata," ütleb Turovski. Reeglina jääb põder siiski seisma ja loodab, et tema teele sattunud nii-öelda vaenlane kaob ise. "Põder ei saa tagurdada, ta võib ainult ringi keerata, aga kui vastamisi seistakse lähidistantsil, siis ei saa ohtlikuna tunduvale isendile ju selga keerata."

Turovski usub, et kui laps oleks metsas olnud üksi, poleks ta kindlasti rünnanud, vaid teinud ehk vaid paar ägedat sammu tema hurjutamiseks: "Põder näeb proportsioonide järgi, et tegemist on pojaga – kasvu järgi. Kuid kui olid ka koerad ja täiskasvanud mees, siis on see vanemlik käitumine oma poja kaitseks."

Praegusel ajal on Turovski sõnul metsas kaks kõige ohtlikumat looma emapõder vasikaga ning metsseaemis oma triibulistega, mitte ilves ja karu, nagu ekslikult arvama kiputakse.

Jahihooajal kütiti 5815 põtra

Keskkonnauuringute jahiulukite küttimise arvandmetest tuleb välja, et 2014/2015. aasta jahihooajal kütiti mullusega võrreldes rohkem metskitsi ja -sigu, rebaste ja põtrade arv on aga langenud.

Jahiperioodil kütiti kokku 24 909 metssiga, 2884 kitse, 2 ilvest, 38 hunti, 3815 rebast ja 5815 põtra. Võrreldes möödunud hooajaga näitavad arvud, et põtrasid kütiti 717 võrra vähem, metssigu aga üle 4000 isendi varasemast rohkem.

Jahimeeste selts: inimene peab mõistma ka loomade vajadusi

Jahimeeste seltsi tegevjuht Tõnis Korts ütleb, et metsloomaga tuleb alati olla ettevaatlik, sest tegelik elu ei ole Disney multifilm ning bambimaailma ei eksisteeri reaalsuses.

"Looduses on omad reeglid, mis võivad inimestele tunduda karmid ja ebaõiglased, aga nii on. Inimene ei ole jumal, vaid osake loodusest ja ka meile kehtivad loodusseadused," toonitab Korts.

Ta ütleb, et inimesed peavad mõistma ka loomade vajadusi ja seda, et neilgi on õigus elada ja toituda: "Inimasulad laienevad ja seda looduse arvel. Tihti laienetakse loomade rändeteedele, mida on aastasadu ja enamgi kasutatud. Siis tekivad konfliktid."

Põhjusi, miks ulukid võivad aeg-ajalt agressiivsed olla, on Kortsu hinnangul mitu – inimene tungib tema territooriumile; isased imetajad on seda jooksuajal; emased kaitsevad pisipere; agressiivsed võivad olla ka haiged või haavatud loomad.

Korts soovitab, et loodust ja loomi ei ole vaja karta, vaid neid tuleks tundma õppida ja mõista: "Mitte minna lähikontakti ega hakata väikseid poegi sülle võtma ega koju tassima, arvates, et nad on hüljatud. Tavaliselt on ema kuskil läheduses."

Tema sõnul juhtub aeg-ajalt ikka, et kogukond kutsub jahi-mehi appi agressiivsete loomade korral ja nüüdisaegne jahimees on praktiline looduse kaitsja – ohjates ulukipopulatsioone, aidates hoida vajalikku arvukust ja tervist. Tihti on jahimehi kutsutud appi, et kustutada liiklusõnnetuses raskelt vigastada saanud metslooma eluküünal.

Kui märgatakse kahtlaselt käituvat looma, saab sellest informeerida telefonil 1313, kus on eksperdid, kes teatavad edasi, kuhu vaja ja tegelevad probleemiga.