VÕRTSJÄRVENI: Jahimees Väino Viidebaum nendib, et jões ulpinud puu taha oli takerdunud neli siga. Karta võib, et karjas oli haigeid loomi rohkem ning nii mõnigi korjus võib Tänassilma jões või koguni Võrtsjärves ulpida. Foto: Aldo Luud
Eesti uudised
19. mai 2015, 07:00

SEAKATK MÖLLAB LÕUNA-EESTIS: jõkke kukkunud puu taha jäi kinni neli korjust (28)

Üheksa kuuga on Eestis maha maetud juba 196 nakatunud metssiga. Haiguse vastu rohtu ega vaktsiini pole.

"Neli siga jäi puu taha kinni, aga kes see teab, palju neid veel Võrtsjärvel ulbib," räägib jahimees, kel tuli korjused paadiga matmispaika vedada.

Eelmise aasta juuli lõpul kuulutas Läti seakatku tõttu oma piirialadel välja erakorralise olukorra. Napilt poolteist kuud hiljem diagnoositi ka Eestis esimene taudijuhtum. Tänaseks on katkufront piiriäärsetest valdadest jõudnud Viljandini, kohati kaugemalegi.

Katkuohvreid veeti paadiga ühekaupa

Üle-eelmisel nädalal märkasid Viljandimaal Tänassilma jõel kala püüdnud mehed, et vette kukkunud kase taha on kinni jäänud neli seakorjust. Viiratsi jahiseltsi esimees Väino Viidebaum ütles Õhtulehele, et Läti piirist nõnda kaugel pole Aafrika seakatku täheldatud, kuid ühelt kärssninalt võetud vereproov näitas, et loom oli nakatunud, seega ilmselt ka teised tema saatusekaaslased.

Korjused ulpisid vees sadakond meetrit ülalpool üsna tiheda liiklusega Tusti silda. Palju korjuseid võib kuskil metsapadrikutes vedelda, võivad jahimehed vaid oletada.

Veterinaar- ja toiduameti kinnitusel on eilse seisuga Aafrika seakatku diagnoositud 196 kas surnuna leitud või kütitud loomal.

Viidebaumi sõnul oli loomade matmine paras kinotegemine, kuna korjused olid raskesti kättesaadavas kohas ning need tuli kummipaadiga ühekaupa kaldale toimetada. Kuhu täpselt korjused maeti, seda jahimees liigse tähelepanu vältimiseks ei ütle, kuid maamulda said loomad kopa abil.

"Sai hiljem väga põhjalikult desinfitseeritud nii inimesi, paati kui ka koppa," ütleb ta.

Viiratsi jahimeestel tuleb nüüd vereproov võtta kõikidelt lastud sigadelt. Jahimehe sõnul tuli taudi kinnitav vastus järgmise päeva lõunaks. Kuid proovidega on ka probleeme: "Kui reede õhtul peetakse jahti, siis saab proovi laborisse ära anda alles esmaspäeva hommikul. Seega peab vähemalt esmaspäeva õhtuni siga rippuvas asendis olema, enne kui midagi sellega toimetama saab hakata," selgitab ta.

Viidebaum tõdeb, et nakatunud sead leitakse reeglina veekogudest või nende lähedusest, sest haige loom läheb end vette jahutama.

"Aga seekord võisid nad ka läbi jää vajuda ja puu taga kinni olla juba pikemat aega. Seda ei tea, kas katk ka vettpidi levib, aga eks ta rohkem ikka teiste loomadega kokkupuutel ja sööda kaudu edasi kandub," räägib jahimees.

Ta lisab, et seakatku kulg on väga kiire ja loomad võivad surra juba mõni päev pärast nakatumist.

Haiged sead jõe ületamiseks nõrgad

Viljandimaa jahimeeste liidu juhatuse esimees Priit Vahtramäe nendib, et kui vahepealsetel kuudel oli katkusigu vähe, siis praegu on kultide kevadise aktiivsuse tõttu taudijuhtumite hüppelise tõusu aeg.

"Mai teisest poolest juuni alguseni on sigade liikumise kõrgaeg, sest siis lisanduvad ringiuitajate sekka ka pesast välja lükatud eelmise aasta isased põrsad. Uut elupaika otsides liiguvad nad kaugele.

Ega taudi saagi peatada. Hispaanias niitis Aafrika seakatk loomi peaaegu 20 aastat järjest. Bakter peab sügavkülmas vastu kaks aastat, meie 20–25 külmakraadi seda ei hävita. Nelja sea juhtumi puhul tuli haiguse tõkestamisel appi aga jõgi. Haiged loomad lähevad end vette jahutama, vool viib nad kaasa, aga üle ujuda nad ei jõua," räägib ta. Samas pole tema arvates võimatu ka see, et haiged sead inimese kombel jõe silda pidi ületavad.

Ida-Virumaa Lüganuse valla mullune katkujuhtum on jahimehe arvates ühekordne: "Kas on kogemata inimene nakkuse edasi kandnud, või on haigusekandja suutnud kuidagi Venemaalt üle veepiiri tulla, aga nii kaugele ühest kohast teise haigus ikka ei hüppa."

Vahtramäe sõnul on positiivne see, et Viljandimaa Vambola jahiseltsi aladel, kus kari katku suri, on nüüd juba uus kari ning nemad haigestunud ei ole.

"Kahe seakarja elupaigad võivad kattuda, aga võivad ka mitte. Paraku on siga kõigesööja ning võib ka korjusesse kihvad sisse lüüa," nendib ta.

Veterinaar- ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel ütleb Õhtulehele, et seakatku vastu vaktsiini ei ole: "Suuresti jääbki haiguse hääbumine nii-öelda jumala hooleks. Viimastel aastatel on olnud ka suur metssigade arvukus. See kahjuks kiirendab nakkuse levikut."

Viidebaum tõdeb, et sigade katku tõttu on keelatud ajujaht, mistõttu taotlevad jahimehed tavapärasest umbes kaks korda väiksemat põdra laskmise limiiti. See võib kohati kaasa tuua suuremad põdrakahjustused loodusele.

Põleti on ootel

Väike-Maarjas katsetati kaks kuud tagasi uut liikuvat korjusepõletit, kuid reaalselt pole selles katkuhaigeid sigu põletatud. ASi Vireen juhi Rait Persidski selgitusel on 250 000 eurot maksnud põletusahi soetatud juhuks, kui katkupuhang peaks tabama mõnda farmi. "Põleti on vajalik, et loomade veoga katku mitte veelgi rohkem levitada. Leitud metsseakorjused matavad jahimehed kohapeal maha," selgitab ta.

Veterinaar- ja toiduamet sõlmis veebruaris Eesti Jahimeeste Seltsiga lepingu seakatku surnud metsseakorjuste ning seakatku diagnoosiga kütitud metssigade kahjutustamiseks. Märtsis maeti 100 metssiga, aprillis 32. Lõuna-Viljandimaale on paigaldatud ka konteinerid, kuhu saab panna kütitud sead, kellel on tuvastatud katk.

Kuigi Ida-Virumaal oli mullu seakatku juhtum, märtsis ja aprillis seal nakatunud loomi ei leitud. Tartumaal oli kahe kuu peale üks juhtum, Valgamaal 34, Võrumaal 16, Viljandimaal 80.