Mükoloogiaprofessor Urmas Kõljala sõnul ei ole seeneaasta alanud kõige halvemini. "Kes metsas käib, on kindlasti saanud nii kukeseeni kui ka esimesi pilvikuid. Samuti on väljas tatikud, mille nooremad viljakehad on maitsvad, aga paraku on sarnaselt pilvikutega ussitanud. Seega võib öelda, et tegemist on hea seeneputukate aastaga ja ega seenekorjaja kade ole," sõnab Kõljalg.
Kõljalg soovitab praegu juba seenel käia, et õiget aega mitte maha magada. "Eks ikka tõsine metsaskäija teab seda isegi," lausub ta.
Kõljala hinnangul on hetkel saartel seeni vähem kui mandril. "Kukeseeni ja pilvikuid tasuks otsida kuuse ja männi segametsadest, kus vihma on tulnud. Ja kus ei oleks!" sõnab Kõljalg.
Mükoloog Kuulo Kalamees peab tänavust seeneaastat pigem nigelaks, arvates, et ilmselt on seda mõjutanud jahe kevad, senine suvi, külmad ööd ja rohke vihm. "Praegu on metsas peamiselt kännuseeni, eriti kännumamplit ja muidugi kukeseeni, aga mõlemaidki väga vähe.
"On ilmunud üksikud kasepuravikud ja mõned kirjud puravikud. Kevadel, maikuus, oli kenasti kogritsaid, ka mõned mürklid ja kurled. Juuni lõpus oli Tartu parkides väga palju surmavalt mürgist punakat narmasnutti," lausub Kalamees.
"Ilmselt kukeseenel käiakse juba, muude leidmiseks on liiga vara," sõnab ta.
Kalamees ei soovita hetkel eriti kuhugile seenele minna, sest söögiseeni hetkel meie metsades lihtsalt ei leidu.
Kommentaarid