Ilm

Naftakatastroof, tsunami ja erakordselt suur soojaveemass: Vaikne ookean ähvardab muutuda "kõrbeks" (13)

Toimetas Kristin Aasma, 6. august 2015 11:09
Nafta koristamine USA California osariigi Refugio State'i rannalt mais 2015, kui ooekani oli lekkinud 2400 barrelit naftat.Foto: Reuters / Scanpix
Vaikse ookeani idaosas on toimunud suured muutused - rannajoonel Mehhikost Bajast kuni Alaskani on moodustunud suur soojaveemass, mille tagajärjel hukkub mereloomastik massiliselt, muutes ookeani n.-ö kõrbeks.

Hävivad pudelnina-delfiinid, sardiinid, merelinnud, plankton, lõhed, merelõvid, meritähed ja pruunid pelikanid. Mis kõige halvem – nende puudumisest saab uus normaalsus. Muutuste põhjused peituvad nii inimtegevuses kui ka looduses endas, kirjutab inquisitr.com. 

Samal teemal

2013. aastal hakkas Ameerika ranniku lähedale moodustuma suur soojaveemass, kui Alaska talvised tormid ei suutnud Vaikset ookeani maha jahutada, ning sellest ajast saati on soojaveemass laienenud 500 miili laiuses ning 2000 miili ulatuses piki rannikut.

Enneolematult soe vesi lõhub meres toiduahela ning võimaldab vee õitsemise levikut, mis omakorda muudab meritähtede haigestumise epideemiaks.

Võimalik, et soojaveemasside teke on põhjustanud ka California ajaloo suurima põua, mis on kestnud juba neli aastat.

Hävitavat koostööd teevad tööstuslik ja radioaktiivne saaste, mis pärineb 2011. aasta Jaapani tsunamist, kaasaja keemiliste ja põllumajandusjäätmete hulga suurenemine ookeanis ning El Niño (vee pinnakihi soojenemine Vaikse ookeani idaosas - toim), mis viib olemasolevad liigid väljasuremise äärele.

Kui soojaveemassid levivad, siis suuremad olendid nagu merelõvid, on sunnitud toiduotsingutel edasi rändama, mis tähendab, et nad jätavad oma pojad. Tänavu täheldati rekordilist noorte merelõvide rännet.

Muutusi on Vaikse ookeani rannikul täheldatud tänavu ka merelindude puhul. Ookean on kaldale uhtunud ligi 100 000 tuttördi, kes söövad planktonit.

Lisaks muudab kummaline haigus meritähed kleepuvaks olluseks ning see haigus levib ebaloomulikult soojas vees.

Viimasel ajal on surnud arvukalt pudelnina-delfiine. See on otseselt seotud Deepwater Horizoni naftakatastroofiga Mehhiko lahes 2010. aastal, mil 22. aprillist 15. juulini lekkis naftapuuraugust iga päev ookeani umbes 8200 tonni naftat.

Kalurite ja teadlaste hinnangul on sardiinide populatsioon võrreldes 2006. aastaga vähenenud 10 protsenti. 

Samas on teadlased täheldanud troopiliste liikide nagu kuukalade ja heikide arvu suurenemist. Uued troopikaliigid on liikumas Vaiksesse ookeani ning ookeani kliimamuutuste tõttu võivad neist saada seal uued püsiasukad.

Kõik need muutused on andnud põhjust teadlastele arvata, et see ongi uus normaalsus.

Samal teemal

28.06.2010
SALADUS: kuhu kadus Mehhiko lahte reostanud nafta?
15.05.2010
PILDID: olukord naftasaastatud Mehhiko lahes