Viroloog: Aafrika seakatku teame kõigest sadakond aastat (3)

Mis hirmus haigus see seakatk üldse on?

Õhtulehe küsimustele vastas Eesti maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi viroloogia dotsent Tiiu Saar.

Kas seakatk on millegipoolest eriline või viroloogile huvitav viirus? Või on see tavaline, aga lihtsalt väga surmav haigustekitaja, kes hävitab inimesele majanduslikult olulist loomaliiki?

Me peame vahet tegema sigade Aafrika katkul (SAK) ja sigade klassikalisel katkul. Aafrika katku viiruse genoom sisaldab DNAd, sigade klassikalise katku tekitaja kuulub RNA-viiruste hulka. Sigade klassikaline katk on pika ajalooga haigus, mida on kirjeldatud juba antiikajal, kuid sigade Aafrika katk on uus haigus, millest me teame ainult sadakond aastat. Viroloogidele pakuvad huvi kõik viirused sõltumata nende tõvestusvõimest.

Kirjeldage pisut Aafrika seakatku võidukäiku maailmas. Vikipeediast võib lugeda, et haiguse esimene kirjeldus pärineb 20. sajandi algusest Lõuna-Aafrikast. Kas keegi on molekulaarset kella tagasi kerinud ja aru saanud, kus ja millal see viirus tekkis?

Esimest korda on sigade Aafrika katku sarnast haigust kirjeldatud 1903. aastal Lõuna- Aafrikas. Kliiniliste tunnuste ja patoloogiliste muutuste poolest sarnanes haigus sigade katkuga, kuid kulges ägedamalt ja põhjustas kõikide sigade surma. Uut haigust kirjeldas 1921. aastal üksikasjaliselt R. Eustace Montgomery. Ta tegi kindlaks, et haigust põhjustav viirus erineb seakatkuviirusest.

Kodusead haigestusid kontakti korral uluksigadega, peamiselt tüügassigadega, kes osutusid viirusekandjaks. Kuni 1957. aastani oli haigus levinud ainult Aafri­kas peamiselt ekvaatorist lõuna pool. 1957. aastal aga avastati tõbi Portugalis.

1960. aastal diagnoositi katk Hispaanias, 1964. aastal Prantsusmaal ja Itaalias. 1971 teatati, et viirus on jõudnud Kuubale. 2007. aastal diagnoositi Aafrika seakatk Gruusias ja paar aastat hiljem Venemaal.

Looduses esineb sigade Aafrika katk püsivalt Aafrikas. Ainuke praeguseni püsiv kolle Lääne-Euroopas on Sardiinia saar, kus viirus ringleb mägedes vabalt peetavate kodusigade hulgas.

Sigade Aafrika katku viirust levitab ka üks Aafrikas ja Lõuna-Euroopas leiduv puugiliik, kelle kehas viirus paljuneb. Meie laiuskraadil neid puuke õnneks pole.

Kas seakatk ja keskaegne must surm ehk muhkkatk on sugulased? Või on igasugune ülinakkav tõbi kõnekeeles katk ja passiks ka Ebola viiruse nimeks?

Nii sigade Aafrika katk kui ka klassikaline katk on viirushaigused, kuid muhkkatku tekitaja on bakter Yersinia pestis, kes tappis 14. sajandil poole Euroopa rahvastikust. Seega, need katkud ja tekitajad ei ole sugulased.

Igale ohtlikule nakkushaiguse nimetusele ei lisata sõna «katk», selleks pole vajadust. Kasutame traditsioonilisi nimetusi nagu Ebola viirus ja Ebola viirusnakkus või suu- ja sõrataud.

Mis katku jäänud sea sees toimub?

Aafrika seakatku viirus tungib organismi seedetrakti või hingamisteede limaskesta, aga ka nahavigastuste kaudu. Viiruse esmane paljunemine toimub kurgumandlites. Sealt liigub see kiiresti edasi teistesse lümfisõlmedesse ja vere ning lümfiga laiali üle kogu organismi.

Viirus paljuneb lümfirakkudes ja kindlat tüüpi sidekoerakkudes. Esmalt põhjustab viirus rakkude intensiivse vohamise, kuid alates neljandast päevast hakkavad domineerima degeneratiivsed muutused. Viirus paljuneb ka vere- ja lümfisoonte sisekestarakkudes, mille tagajärjel rakud hävivad ja suureneb veresoonteseina läbilaskvus. Tekivad tursed, verevalumid, kudede hapnikuvaegus.

Ainevahetus häirub ja hakkavad kuhjuma mürgised laguained. Selle tagajärjel tekivad kõikide organsüsteemide rasked ehituslikud ja talituslikud kahjustused. Lümfikoe kahjustused mõjustavad organismi kaitsevõimet. Tekib immuunpuudulikkus ja selline loom on ka teiste haigustekitajate ees kaitsetu.

Miks seakatk inimesele külge ei hakka, aga samas näiteks linnugripp hakkab?

Sigade Aafrika katku viirus on liigispetsiifiline. See tähendab, et viirus nakatab ainult uluk- ja kodusigu. Teised loomaliigid ja inimene ei nakatu.

Selleks, et viirus nakataks rakku, on vaja luua side viiruse ja raku vahel. Raku pinnal on erilised alad, kuhu viirus saab kinnituda. Imetajate ja sealhulgas inimese rakkudel on need spetsiaalsed piirkonnad olemas. Gripiviiruse kinnitusvalk (hemaglutiniin) seondub sinna, seejärel tungib viirus rakku ja hakkab paljunema. Sigade Aafrika katku viirus inimese rakkudele kinnituda ei saa, sest pole kinnitumiseks sobivat ala.

Kuidas seakatku peatada?

Sigade Aafrika katku viiruse levikut on keeruline kiiresti peatada, sest viiruse põhilevitaja on olnud metssiga, kellega viirus liikus riigist riiki ja möödunud aasta septembris jõudis Eestisse. Nakkuse leviku piiramiseks peab vähendama metsseapopulatsiooni.

Praegu levitavad Aafrika seakatku põhiliselt metssead?

Jah, metssead on viiruse levitajad, kuid me peame siiski arvestama ka teiste võimalike levikuteedega, olgu see transport, inimene, koduloomad, viirusega saastunud sööt või joogivesi.

Kas praegused seakorjuste matmismeetodid on teie arvates piisavalt head ja turvalised?

Taudistunud farmi loomakorjuste hävitamine käib Aafrika seakatku tõrje tegevusjuhendi kohaselt ja see on turvaline.

Meenutame korraks hullulehmatõbe. Valguliste haigustekitajate ehk prioonide puhul oli suureks probleemiks nakatunud loomade jäänuste sattumine tervete loomade toidu hulka. Kas sigade kondijahu seasööda sisse sattumine kiirendab seakatku levimist?

Erinevalt viirustest on prioonid valkpatogeenid ja termostabiilsed, nad hävivad ainult tules.

Sigade Aafrika katku viirus on kuumustundlik ja hävib kuumutamisel kiiresti. Temperatuur + 60 °C muudab viiruse 20 minutiga toimetuks, temperatuuri veelgi tõstes hävib viirus veel kiiremini.