Vee olemasolu Marsil on kahtlustatud juba aastaid. Tänasel pressikonverentsil esitletud ajakirjas Nature Geoscience ilmunud uurimuse üks autoritest Alfred McEwen naljatas koguni, et on rõõmus, kuna Marsi pinnalt leiti vett umbes 1000. korda.
Minevikus oli Marss üsna niiske planeet ja umbkaudu neli miljardit aastat tagasi laius selle pinnal suur ookean. Kulgur Curiosity on leidnud märke punase planeedi pinnases olevast veest.
Värskes uurimuses tuginevad teadlased Marsi ümber tiirleva automaatjaama Mars Reconnaissance Orbiter (MRO) andmetele. MRO pardal olev spektromeeter leidis punase planeedi pinnal olevatest triibulaadsetest pinnavormidest veerikastele mineraalidele iseloomulikke spektrijooni.
Marsi pinnal olevad vöödid on uurijaid köitnud juba mõnda aega. Need muutuvad soojal aastaajal tumedamaks ja kergesti nähtavaks ning hajuvad ilma jahenedes.
Nüüd on uurijad kindlad, et vöödid tekitab Marsi soojal aastaajal voolav soolarikas vesi. Marsi pinna keskmine temperatuur on umbkaudu -60 kraadi Celsiuse järgi, kuid suvel võib planeedi ekvaatori lähedal pinnatemperatuur tõusta päeval kahekümne soojakraadi ligidale.
Kommentaarid