Ilm

Ain Kallis: milline on ilm aastal 2100? (16)

LISA KOMMENTAAR

ijjio7. oktoober 2015, 18:19
pigem jääb sadusid ju aina vähemaks!!
mina7. oktoober 2015, 02:57
kas mind kotib? ei koti!
inimeseloom5. oktoober 2015, 18:07
milleks üldse pead murda,mis toimub 100 aasta pärast,sest mis tulema peab,see ka tuleb,ükski asi ei kesta lõpmatuseni,miski ei kesta igavesti,kõik looduses muutub ühest olekust teise,kas on mingit vahet,kui elad 120 või 100 aasta vanuseks,nagunii on kõigil lõpp sama s,o surm.
to: yolo5. oktoober 2015, 20:51
Kõik, kes soetavad omale järglasi, peaksid huvituma ka kaugemast tulevikust. Muidu võib jääda mulje, et ka oma järglased on soetatud pelgalt egoismist.
maxx5. oktoober 2015, 16:58
Ei muretseks eriti selle pärast5. oktoober 2015, 16:16
mis 100 aasta pärast ttulemas on,. proovi kõigepealt järgmised 10 elus püsida. :
https://www.youtube.com/watch?v=k4eRlBbcFkc
Alar15. oktoober 2015, 11:12
Täpselt nagu Kuusetaat: Võib olla, võib tulla jne! Kas see on klimatoloogi teaduslik jutt? "Tormide sagedust ei saa täpselt ette ennustada????? Kas kõik muu oli "täpselt" ennustatud? Issand, milline möga! Kes selle eest küll palka maksab? Riik ehk meie, maksumaksjad?
oh9. oktoober 2015, 10:36
Ka sellest on Maalehes juttu! Loe.
!!!!!5. oktoober 2015, 10:56
Mõned teadlaed aga kirjutavad, et algab hoopis järjekordne väike jääaeg, kuna on oodata, et väheneb päikese aktiivsus. Väikesed jääajad korduvad regulaarselt. Näiteks aastal 1000 kasvatasid viikingid Gröönimaa rannikul teravilja, Newfondlandil kasvasid viinamarjad ja suur osa Põhja-Jäämerest oli jäävaba, kuid mõne sajandi pärast hakkas ilm jahenema. Gröönimaa talud tuli maha jätta, jääolud raskenesid. Ja XVI - XVII saj. oli väike jääaeg. Talviti külmusid Thames, Rein ja Doonau. Ka Musta mere rannikualad said jääkatte. Samuti jäätus servast servani Balti meri. Lõuna-Saksamaal olidi kipus teraviljakasvatusega. Öökülmad, hallad. külmad suved. Astronoomid ei leidnud mite sajandi jooksul enam Galilei poolt nähtud päikeseplekke (päikese aktiivsuse madalseisu näitaja).
See meie kasvuhoonegaas on selliste muutuse kõrval köki-möki. Äkki on see isegi hoopiski kasuks, sest leevendab seda saabuvat väikest jääaega?
kolerast5. oktoober 2015, 14:03
Kui Absussamatovil on õigus, siis on Eesti aastal 2100 moodustunud igikelts ja mingist kliimasoojenemisest ei ole mitte juttugi.
*5. oktoober 2015, 14:05
to: mõned teadlased5. oktoober 2015, 14:37
Abdussamatov pole kliimateadlane. Venemaa kliimateadlane on Igor Semiletov.
Arktika ja Põhja-Jäämeri oli 1000 aastat tagasi tänapäevasest külmem ja jäisem.
http://www.nature.com/ngeo/journal/v6/n5/full/ngeo1797.html
Kõige lähemal ajutise regionaalse jääaja prognoosimisele on NASA kliimateadlane James Hansen.
http://forum.arctic-sea-ice.net/index.php?topic=1327.0
Hanseni ajutine regionaalne jääaeg saab tekkida vaid siis kui Gröönimaa liustiku sulamine tõstab maailmamere taset >1m ja Antarktise liustike sulamine teise +1m võrra.
oh9. oktoober 2015, 10:37
Ka sellest oli Maalehes juttu!
tümikas5. oktoober 2015, 09:47
ilmateade nii telekas kui raadios on iga tund erinev,nii et pole mõtet jama kokku kirjutada ja jaburaid ennustusi teha--siis kui õue lähed ,näed täpselt ,missugune ilm on ja jutul lõpp!
75.a. pärast on5. oktoober 2015, 09:45
meie õhk kiiritust ja saastet nii täis, et inimene ei leia inimest saja ruutkilomeetri pealt (parem variant). Halvem variant: Kui selle koha peal üldse enam planeet Maa asub.
Aga5. oktoober 2015, 08:58
Milleks sellist jama kirjutada ??? 200 a. pärast on ilm ilus ja me kõik naudime seda ...