Pärnu üleujutuse aegu novembris aastal 2001.Foto: Henn Soodla / Pärnu Postimees
Eesti Päevaleht 12. oktoober 2015 07:58
Mõnekümne aasta pärast võivad inimesed, kes elavad üleujutuste riskiga piirkonnas, tööle minekuks paati vajada.

Kliimamuutuste mõjude hindamise aruande autorid prognoosivad, et sajandi lõpuks on üldine veetase tõusnud umbes poole meetri võrra ning üleujutusprobleem tekib siis, kui äärmuslikud ilmaolud võimenduvad.

Kliimamuutuste mõjude hindamise aruande prognooside järgi ujutab vesi Kuressaaret vähemalt kord kümne aasta jooksul üle 18% ja veel enne sajandivahetust on oodata pea kolmandikku linnast hõlmavat uputust.

Prognoositav Pärnu "ideaaltormi" ulatus võib 2100. aastal olla ligi neli meetrit. See ujutaks üle Vana-Pärnu ja kogu linna mereäärse osa (Rannarajoon, osa Eeslinnast, pool Mai asumit) ning kesklinnast ei jääks vee alla ilmselt ainult Endla teater ja mõned vanalinna peatänavad.

Refereeritud artikkel tervikuna on lugeda Eesti Päevalehes.

Samal teemal

Kommentaarid  (19)

Nederlands 15. oktoober 2015 12:38
Selles osas tuleks konsulteerida Hollandi linnadega, kel sel valdkonnas suured kogemused. 2/3 territooriumist oleks ilma tammidesüsteemita tulvavete all.
Lollitamine! 12. oktoober 2015 15:19
Poolustel pole nii palju jäädki, et karta. Seda millegipärast ei avalda keegi. Lööge vee pindala kokku. Korrutage see kasvõi meetrise tõusuga. Kui palju saate vett? Jää kubatuurist ei saa sama palju vett! Loogika: Maakeralt ei kao ükski aine, ka vesi kuhugi. Muudab ainult olekut. Ja nii on miljoneid aastaid olnud.
to lollitamine! 12. oktoober 2015 18:56
Keegi püüab siin ise lugejaid lollitada. Jää mass mäjutab paljutki. Viimase suurel jääajal ookeani pind ligi 70 meetrit praegusest madalam, üle kümne miljoni kuupkilomeetri vett oli mannerjääna ringlusest väljas. Gibraltari väin oli kuiv. Vahemeri ja Must meri seega järved. Inglismaal oli maismaaühendus mandriga, samuti Aasial ning Aasial omavahel.
Mis saaks kui jääliustikud praegu sulaks? Maakera pindala on 510 miljonit ruutkilomeetrit. Sellest maismaad 29%, ookeanid ja mered 71% ehk 360 miljonit ruutkilomeetrit. Juba ainuüksi Göönimaal on 1,6 miljonit ruutkilomeetrit kuni 2,3 km, paksuse jääkilbi all. Arvuta, kui palju maailmameri tõuuseks, kui see ära sulaks. Antarktikas on jääd aga 14 miljonil ruutkilomeetril, kus jää paksus ulatub 4,5 km-ni, keskmine paksus on 1790 meetrit. Eks arvuta nüüd vee hulk, mis selle vabanemisel vabaneks ja jaga see maailmamere pindala peale. Pluss jääliustikud mägedes. Kokku on jääd maailmas ligikaudu 30 miljonit kuupkilomeetrit. mille sulamine tõstaks merepinda ligikaudu 70 meetrit, ujutades üle miljoneid ruutkilomeetreid praegust maismaad. Õpi! Nii georgaafiat kui ka matemaatikat!
JAH? 19. oktoober 2015 13:46
andke andeks aga minge korra toast välja ja vaadakes, et kus see vesi on? 30 aasta jooksul on siin Saaremaal veetase umbes meetri võrra langenud. Räägin seda oma kogemustest. Need arvutimudelid panevad segast. Ja see on ka täiesti vale, et vesi maalt kuhugile ei kao. Seda kadumist põhjustab päikesetuul.
Kõik kommentaarid

SISUTURUNDUS