Kliimamuutuste mõjude hindamise aruande autorid prognoosivad, et sajandi lõpuks on üldine veetase tõusnud umbes poole meetri võrra ning üleujutusprobleem tekib siis, kui äärmuslikud ilmaolud võimenduvad.
Kliimamuutuste mõjude hindamise aruande prognooside järgi ujutab vesi Kuressaaret vähemalt kord kümne aasta jooksul üle 18% ja veel enne sajandivahetust on oodata pea kolmandikku linnast hõlmavat uputust.
Prognoositav Pärnu "ideaaltormi" ulatus võib 2100. aastal olla ligi neli meetrit. See ujutaks üle Vana-Pärnu ja kogu linna mereäärse osa (Rannarajoon, osa Eeslinnast, pool Mai asumit) ning kesklinnast ei jääks vee alla ilmselt ainult Endla teater ja mõned vanalinna peatänavad.
Mis saaks kui jääliustikud praegu sulaks? Maakera pindala on 510 miljonit ruutkilomeetrit. Sellest maismaad 29%, ookeanid ja mered 71% ehk 360 miljonit ruutkilomeetrit. Juba ainuüksi Göönimaal on 1,6 miljonit ruutkilomeetrit kuni 2,3 km, paksuse jääkilbi all. Arvuta, kui palju maailmameri tõuuseks, kui see ära sulaks. Antarktikas on jääd aga 14 miljonil ruutkilomeetril, kus jää paksus ulatub 4,5 km-ni, keskmine paksus on 1790 meetrit. Eks arvuta nüüd vee hulk, mis selle vabanemisel vabaneks ja jaga see maailmamere pindala peale. Pluss jääliustikud mägedes. Kokku on jääd maailmas ligikaudu 30 miljonit kuupkilomeetrit. mille sulamine tõstaks merepinda ligikaudu 70 meetrit, ujutades üle miljoneid ruutkilomeetreid praegust maismaad. Õpi! Nii georgaafiat kui ka matemaatikat!