ERAKORDNE? Miks on jõgede-järvede veetase nii madal ja meri mõõnab? (39)

Keskkonnaagentuuri hüdroloogiaosakonna peaspetsialisti Ene Randpuu sõnul on Emajõge jälgitud 150 aastat. Selle aja jooksul on nähtud igasuguseid tasemeid ning praegune seis ei kujuta endast midagi erakordset.

Teatavasti voolavad meie jõgedes põhiliselt sademed ning loodus läks talvele vastu madala veetasemega juba eelmisel aastal. "Kuigi me mäletame, et suvi oleks nagu olnud vihmane, seda vihma ei olnud nii suurel hulgal, oli jahe. Üheks põhjuseks on ka see, et terve eelmine aasta oli veetase väga madal. Eelmine aasta praktiliselt ei olnudki suurvett. Nii et ei Emajõel ega ka teistel jõgedel ei olnud varu. Nii läksime ka talvele vastu küllalt madala veeseisuga. Muidugi on väga palju põhjuseid, miks veetase madal on, aga põhiliselt on ikkagi see, et meie jõgedes voolab see, mis ülevalt tuleb," põhjendas Ene Randpuu ETV "Terevisioonis" kogu Eesti madalat veetaset.

Randpuu sõnul on ka Peipsi järve veetase olnud viimasel kolmel aastal igasugustest keskmistest pool meetrit madalam. "Ja eks Emajõel on see ka üks hea võimalus ära voolata, kui Peipsi on madal," sõnas teadlane ja lisas: "Ainuke lootus on, et meil oleks talvel palju sademeid, et Peipsi kevadel hästi täituks."

Samas ei suuda Eesti jõed Peipsit veerikkuse osas aidata, kuna suurem osa järve valgalast asub Venemaa poolel. "Aidata suudab ikkagi sealpoolne Venemaa suur Velikaja jõgi ja teised jõed. Seega sõltub sellest, kuidas seal on sademeid ja kuidas seal on kliima," rääkis teadlane.

Seda, et Emajõgi täiesti kuivaks jääks, kindlasti ei juhtu, kinnitas Ene Randpuu ja esitas statistikat: "Kuigi eelmisel aastal oli [Emajõgi – K.A.] samuti madal, oli aastal 2006 Emajõgi veel 20 sentimeetrit madalam – siis olid kivisilla nukid päris väljas. Ka 2002 oli madal. 1996 oli praegusest seisust veel 40 sentimeetrit madalam."

Lisaks madalaveelistele jõgedele-järvedele näitab praegu ka meri mõõna. Kuigi rekordmadaluseni mereveetase praegu ei küüni (näiteks 2010. aasta jaanuaris langes veetase Tallinnas 96,7 sentimeetrit alla keskmise), näitas TTÜ Meresüsteemide Instituudi meretaseme infosüsteemi kaart esmaspäeva keskpäeva paiku, et kõige madalam oli veetase Narva lahes, -49 sentimeetrit alla keskmise. 

Mereveetaset mõjutab põhiliselt tuulerežiim

Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituudi direktori, professor Jüri Elkeni sõnul sõltub mereveetase osaliselt siseveekogude tasemest – madala taseme puhul on meri soolasem ja ka mereveetase madalam. "Aga teine element on see, et tavaliselt on sel aastaajal juba tugevamad lääne- ja edelatuuled, mis pressivad Põhjamerest Läänemerre. Sel aastal on pigem vastupidi – ida poolt on olnud üsna palju tugevaid tuuli. See on tuulerežiimi aasta eripära," rääkis professor Elken.

Tema sõnul saadab nende prognoosisüsteem praegu hoiatusi, et veetase võib olla liiga madal ja laevaliiklusel võib probleeme tekkida just Väinamere kandis. Olukord on erandlik. "Tavaliselt sellised hoiatused jooksevad suvekuudel, aga sel aastal on see natuke hiljemaks nihkunud," sõnas Elken ja lisas: "Praegu lähima paari päeva jooksul ei muutu suurt midagi, selliseid prognoose saab teha paari päeva peale ette."

Nii et tuleb meil ootama jääda korralikke sügistorme ning rohkelt vihma ja lund, mis mere ja siseveekogude veetasemed taas normi ajavad.