Tormiohver: abikaasa pääses napilt katuse rusude alla jäämisest (3)

Ööl vastu laupäeva sättisid juba 40 aastat Kärdlas Allika tänaval asuvas ridaelamus elavad hiidlased Vilma (64) ja Kaarel Tikerpuu (69) magama. Kaarel vaatas veel televiisorit ja heitis aeg-ajalt läbi akna väljas ulguvale tormile kahtlustavaid pilke. Kaarelile ei anna tormiilm rahu ja ta otsustab minna õue, et maja ees seisnud auto igaks juhuks kuuri taha ajada. Seda enam, et maja katus tormi käes kurjakuulutavalt logiseb. Ta tõuseb püsti ja hakkab särki selga ajama, kui järsku kostub õuest vali kolin ja mürin – torm viib ridaelamult kogu maja ulatuses pool katust koos korstnatega. Katus omakorda lendab peale maja ees parkinud autodele. Vilma ütleb, et kui tema abikaasa oleks viis minutit varem õue sättima hakanud, oleks maja ette maha prantsatanud katus talle peale kukkunud. Õnnetus juhtus poole ühe paiku öösel.

"Meie auto jäi sinna alla ja naabrite omad ka. Mina ütlen aga, et selle plekitüki pärast pole mõtet muretsedagi," sõnab Vilma nüüd. "Oleks Kaarel läinud viis minutit varem, oleks ta jäänud katuse alla. Ta on aga elus ja terve. Jumal tänatud. See auto ei ole midagi väärt, sest tähtis on see, et inimene on terve ja temaga on kõik korras."

Vilma sõnul oli katuse logisemist kuulda juba tunnid enne õnnetust. "Mees käis veel kuskil kella 23 ajal vaatamas ümber maja, et kas kõik on ikka korras. Siis oli veel korras," meenutab Vilma.

Kella poole ühe paiku öösel muutus tuul nii võimsaks, et kangutas pool katust ja korstnad maja küljest lahti.

Õudne pilt

"Mina veel magasin kui abikaasa ehmunult üles ärkas ja küsis, et mis kolin see on. Tema mõtles, et see on pomm. Mina tegin silmad lahti ja mõtlesin kohe, et see on katus," meenutab majavanem Toomas Türnpuu. "Siis hakkasid autod teisel pool maja sireene andma ja kui aknast välja vaatasime, nägime, et oligi katus."

Pauku kuuldes läksid majaelanikud välja, et vaadata, mis täpsemalt juhtus. "Neil oli mure, et äkki hakkab sadama. Teiseks, et tugevad tuuleiilid tõmbavad ka alles jäänud poole katusest maha," räägib Vilma, et enamik ridaelamu kaheksa korteri elanikest sel ööl enam sõba silmale ei saanud. "Kui hommikul välja läksime, siis ei teadnud veel, et korstnad ka läinud olid. See pilt oli täiesti õudne," räägib Vilma, kes hommikul trepikojast välja astudes nägi nutvaid majakaaslasi. "Positiivne oli jällegi see, et kõik mööduvad inimesed, kes meie maja olukorda nägid, olid kohe valmis tegutsema. Paljud lubasid kodust tööriistad otsida ja tagasi tulla. Majaelanikud helistasid sõpradele ja tuttavatele, kes olid kõik valmis appi tulema. Ma olen sellest väga liigutatud – headus ei ole maailmast kadunud," ütleb Vilma.

Töömehi kostitati supi ja kotlettidega

Laupäeva lõunaks käis töö tormis kahjustada saanud maja kallal juba usinasti. Töömehed pidid aga kiirustama, sest ilmateade lubas õhtuks taas vihma ja tugevat tuult. "Aega oli vähe, sest kella 16 läheb ju juba pimedaks. Õhtu saabudes pidid mehed juba katusel lampide valgusel töötama," selgitas Vilma ja lisas, et vaatamata pimedusele, vihmasajule ja tühjale kõhule keegi tööriistu nurka ei visanud ning mehed andsid endast maksimumi, et enne uut tormi majale ajutine kilekatus peale saada.

Appi tulid ka need majaelanikud, kel katusel turnimine üle jõu käis. "Kes keetis suppi, kes praadis kotlette, et katusel tegutsenud töömehed keha kinnitada saaks. Inimesed ütlesid, et nad ei saa küll remondiga abistada, aga nad teevad kõigile tööinimestele süüa," rääkis Vilma ja lisas, et mehed tulid aga keha kinnitama alles siis, kui töö valmis sai. "Kõik olid küll juba varem näljased, aga töödega oli väga kiire."

Vilma sõnul on kogu 1974. aastal valminud ridaelamu elanikkond sõbralik ja üksteist toetav ning saab seetõttu õnnetuse tagajärgede lahendamisega kindlasti hakkama. "Vesi on, elekter on – küll see katus ka korda saab, pole see esimene ega viimane katus, millega nii läheb," ei lakanud proua positiivne olemast. "Igal juhul on meil nüüd lagi olemas ja sarikad paigaldatud. Abistamist ja headust oli nii palju – me elame selle kõik üle!"

Küll aga tõdeb Vilma, et jõuluks maja uut katust veel ei saa. Seda kinnitab ka majavanem Toomas Türnpuu. "Ehitustööd ei ole veel ametlikult alanud, arvatavasti saab pihta hakata kolmapäevast," selgitas majavanem, et teisipäeva pärastlõunaks valitakse maja koosolekul paari-kolme ehitusfirma seast üks välja. "Aga nad kõik on kohe nõus alustama," lisas ta.

Kuna lisaks katusele jäi maja ilma ka korstnatest, siis võib Türnpuu hinnangul ehitustöödele kuluda 3-4 nädalat. "Õnneks on meil siin soojuspumpasid ja elektriradiaatoreid, et külma kätte ei tohiks keegi jääda, kui ilm püsib selline nagu praegu," märkis majavanem.

Mis saab aga siis, kui vahepeal peaks ilm külmaks minema ja lund sadama hakkama? Türnpuu tõdes, et sellisel juhul on olukord keeruline. "Siis peavad ehitusmehed andma endast parima ja meie ise ka. Kuna meil on ridamaja ja suhteliselt vähe inimesi elab korterites, siis nad peaksid kogunema ühte korterisse kokku, kui külmaks läheb."
Seda, kui kalliks remont läheb, ei julgenud majavanem veel avalikult öelda. Ta lisas, et kuna ridaelamul puudub korteriühistu, siis ehitustöödeks ühistulaenu nad võtta ei saa. Küll aga on kümned head inimesed uue katuse fondi raha annetanud. "Kuna meil on palju pensionäre majas, kes sellest kohe üle ei saa, siis iga annetus on neile hea," tõdes majavanem.