AS Balti Karusnaha juht loobus kommentaarist.
Laadaliste meelt lahutati hirmunud rebastega, kelle saatuseks on saada karusnahaks (86)
"Kas laadalisi peaks tõepoolest selline vaatepilt rõõmustama?" küsib Loomus Facebooki postitatud foto all, millel näha rebast, kes on metallpuuri võrel seistes tõsiselt õnnetu väljanägemisega. "Muide, just sellised puurid, siniste plastikseintega kahes ääres, on rebaste puurid ka farmides," lisatakse postituses.
Ka mitmed postitust kommenteerinud inimesed kritiseerivad seda, et räsitud ja kohkunud rebased, kelle tulevik on tõenäoliselt saada kraeks mõne daami mantlil, laadalistele vaatamiseks pandi.
"Vastik ja silmakirjalik! Miks peaks karusnahatööstus üldse neid õnnetuid loomi näitama? Loomi saab vaatamas käia loomaaias, ehkki ka seal pole nende elamistingimused oluliselt paremad. Vähemalt nahanülgimine neid loomaaias ei oota," kirjutab üks naisterahvas.
"Vaene väike rebane, kas tõesti ka temast saab ühel päeval jupp kasukast? See on küll viimane asi, millele sooviks mõelda. Selline laadal eksponeerimine on õige antireklaam, sest just nii peakski jõudma nende kasukakandjate ajju info, kuidas ja mil viisil see kasukas tuleb. On siis vaja seda kasukat või mütsi? Mina käiksin enne kartulikotiga kui selle kasukaga," lisab teine loomasõber.
Õhtuleht küsis eetilisele konfliktile viidates kommentaari AS Balti Karusnaha juhatuse esimehelt Alar Kõrelt. Too otsustas aga omapoolse seisukoha andmisest loobuda ning edastas hoopiski Luige maaelu näituslaada peakorraldaja Koit Põllu kommentaari.
"Luige maaelu näituslaada üheks eesmärgiks on tutvustada inimestele Eestis elavaid või peetavaid eri liiki loomi, linde ja kalu. Sellest lähtuvalt oleme AS Balti Karusnahk kaasabil tutvustanud ka erinevaid rebaseid. Loomade eksponeerimine Luige maaelu näituslaadal on olnud alati veterinaar- ja toiduametiga kooskõlastatud," rääkis Põld.
Näituslaada peakorraldaja lisas, et loomade heaolu kontrollitakse laadal pidevalt ning heaolu aitavad tagada talitajad. "Vajadusel võetakse jooksvalt samme loomade heaolu suurendamiseks. Seetõttu on loomade, sealhulgas rebaste eksponeerimine Luige maaelu näituslaadal olnud alati loomade heaolust lähtuv."
Põld tõdes aga, et näituslaada korraldajad ja AS Balti Karusnahk jõudsid ühisele seisukohale, et lühiajaline keskkonnavahetus võib siiski rebaste tavapärast elurütmi mõjutada, mistõttu otsustati rebaste ja teiste karusnahaloomade eksponeerimine laadal teadmata ajaks lõpetada.
Koit Põld lisas veel, et Luige maaelu näituslaada korraldajad soovivad juhtida tähelepanu tegelikule probleemile, milleks on loomade ja lindude hoidmine teadmata, kontrollimata ja järelevalveta söötmis- ning pidamistingimustes.
"Koduloom: kodustatud ulukist pikaajalise kohastumise tulemusena kujunenud kasulik või iluloom. Koduloom on niivõrd kohastunud loodud inimese elutingimustega, et nad ei saa elada ilma inimese
abita." (Eesti Entsüklopeedia)
"Metsloom: Metsloom on metsikuna elutsev loom, vastandina inimese kodustatud hoolealusena elavatele koduloomadele"
https://et.wikipedia.org/wiki/Metsloom
Tahaksin lisada siia ühe kogemuse, mille ma sain mõned aastad tagasi.
Toimus "Harukordne reptiilide show!"
mis tuli ka minu kodulinna.
"Hiigelsuured ämblikud, ennenägematud kahepaiksed! Euroopa pikimad krokodillid!"
Läksin koos teismelise tütrega.
Esimeses telgis olid sisalikud ja maod. Mõnes puuris oli joogivesi otsas ja veenõu oli saepuru täis. Mõnes puuris oli termomeeter seinalt alla kukkunud. Mõnes puuris näitas termomeeter +60 kraadi (mis on kõigile Maal elavatele loomadele liiga kõrge).
Suurte kilpkonnade aias lubati lastel neile selga istuda.
Krokodillide aedik oli umbes 3 korda 3 meetrit ja põnnid kõõlusid seal aia peal. Neil krokodillidel olid hambad eemaldatud. Üks pätakas sülitas krokodillile pähe. Ta oli koos isaga.
Ma ütlesin talle, et "ma lähen kohe praegu ümber aia ja sülitan sulle pähe!"
Mispeale nad vaatsid koos isaga mind, et "on küll üks lollakas tädi" ja läksid minema.
Treileritel olid veel 2 suurt krokodilli, kelle puur oli täpselt nii pikk ja lai, kui nad ise olid. See oli ümbritsetud klaasiga ja loomad hingeldasid, et õhku saada.
Läksime sealt ära ja vaatasime tütrega sõnatult teineteisele otsa: mis see veel oli?
Ja meil pisarad voolasid silmist.
Kirjutasin loomakaitse seltsile. Sellele firmale, mis seda tuuri korraldas.Tarbijakaitse ametile, et "ma ei saanud oma piletiraha eest elamust, mida lubati, vaid hoopis psühholoogilise trauma. "
Ma ei saanud MITTE KELLELTKI mitte ühtegi vastust.