Ilm

Avastati hiireliik, kelle emastel esineb kuupuhastus (1)

Piret Pappel, 18. juuni 2016 06:00
UUS AVASTUS: Austraalia laboris selgus midagi jahmatavat - nimelt on emastel ogahiirtel samasugune kuutsükkel nagu naistel. Foto: Vida Press
Laborihiiri kasutatakse autismi, Parkinsoni tõve ja paljude teiste haiguste uurimiseks. Inimese sigimisbioloogia mudelorganismiks närilised alati ei sobi, sest emastel hiirtel ja rottidel pole menstruatsiooni. See võib muutuda, sest Austraalia Monashi ülikooli teadlased avastasid sarnase nähtuse esinemise ogahiirtel, vahendas Nature.

Tavatu näriline on Põhja-Aafrikas elutsev ogahiir (Acomys cahirinus). Need umbes kümnesentimeetrise kehapikkusega närilised on välimuselt üsna teiste hiirte moodi. Iseloomulik tunnus on selja peal olevad tugevad harjased, millest tuleb ka liigi nimi.

Ogahiired söövad seemneid, taimi ja putukaid. Nad elavad karjas ja tegutsevad peamiselt öösiti. Kõik need faktid on bioloogidel ammuilma teada. Austraalia laboris aga selgus midagi jahmatavat. Nimelt on emastel ogahiirtel samasugune kuutsükkel nagu naistel.

Tõsi küll, pisikesele loomale kohaselt käib ogahiirte kehakell palju kiiremini ehk üheksa päeva kaupa. Sellest kolmandiku ehk keskmiselt kolm päeva veedavad emased hiired veritsedes.

Tuletame meelde – naiste tsükkel kestab keskmiselt 28 päeva ja veritsusaeg varieerub paarist päevast umbes viie päevani.

Millised geenid emaste ogahiirte tsüklit reguleerivad, pole veel päris selge ja nõuab põhjalikku uurimist. Sestap võivad teadlased praegu vaid oletada, kuivõrd sarnane on see inimese menstruaaltsükliga.

Huvi on suur, sest soovitakse luua loomset mudelit endometrioosi uurimiseks. Selle valuliku ja viljatust tekitava haiguse puhul hakkab emakaõõnt vooderdava limaskesta sarnane kude kasvama kolletena väljaspool emakat – näiteks väikeses vaagnas ja munasarjades.

Siiani ainukesed loomad, kellel teadlased endometrioosi-sarnast seisundit tekitada oskavad, on paavianid. Ahvidega katsetamine võtab palju aega ja raha.

Teistel imetajatel võib menstruatsioonilaadse seisundi esile kutsuda ainult siis, kui nende hormoontasakaal täiesti sassi lüüa. Nimelt on see seisund looduses ülimalt haruldane.

Kuupuhastus esineb vaid 1,5 protsendil imetajatest

Bioloogide arvestuste järgi on maakeral umbkaudu 5400 imetajaliiki ja kuupuhastus esineb neist vaid napilt poolteisel protsendil.

Nende hulka kuuluvad inimese lähimad sugulased esikloomalised – ahvid ja inimahvid, samuti mõned nahkhiireliigid ja Aafrikas elutsevad torukoonlased – tibatillukesed hiirelaadsed loomad.

Pisematel olenditel ei panda veritsust tavaliselt tähele, kuid suuremad loomad, nagu meie liikki, võivad kuupuhastuse ajal kaotada kuni sadakond milliliitrit verd.

Looduses on selline asi ilmselgelt ohtlik ja võib ligi meelitada röövloomi. Seetõttu tekib küsimus, milleks seda üldse vaja on?

Kõige esimesed kuupuhastusega seotud teooriad üritasid veritsuse tekkimist seletada mürkidest ja jääkainetest vabanemisega. Menstrueerivaid naisi on ajast aega peetud ebapuhasteks ning kuupuhastusega on seotud terve hulk tabusid.

Veel 1920. aastal tegi Ungari päritolu tunnustatud arst Béla Schick naistega katseid ja palus neid lilledega tegelda.

Schick järeldas, et menstrueerivate naiste käes närtsisid õied kiiremini ja tema sõnul on põhjuseks naiste naha kaudu eralduvad mürgid, mida ta nimetas menotoksiinideks.

Samad kihvtised ained takistasid tema arvates taina kerkimistki. See teooria, mis kuulutas, et naised on ebapuhtad, on nüüd õnneks unustuse hõlma vajunud.

Vastukaaluks sellele kerkis 1990ndatel esile oletus, et hoopis naised kaitsevad end spermaga kehasse tungivate parasiitide ja haigusetekitajate eest.

Selle teooria autor oli Californias Berkeley ülikoolis töötanud Margie Profet, kelle arvates pidi paljude partneritega seksivatel naistel olema verejooks seetõttu tugevam.

Praegu keskenduvad bioloogid kõikide kuupuhastusega loomaliikide emakas toimuvatele protsessidele. On saanud selgeks, et kõigil neil on emaste loomade tsükkel ligikaudu sama pikk kui naistelgi. Samuti ühendab neid liike sarnane loote areng.

Arenev järeltulija saadab emakale keemilisi teateid. Emase keha toodab progesterooni-nimelist hormooni, mis paneb emaka limaskesta kasvama ja tekitab seal loote arenguks sobiva keskkonna ehk emane kontrollib oma tiinust.

Seevastu neil imetajatel, kel kuupuhastust ei esine, kontrollib emaka limaskesta kasvu peamiselt loode, mis suunab emaka limaskesta paksenema.

Puhastus aitab vabaneda geenivigadega loodetest

On võimalik, et menstruaaltsükkel on tekkinud seetõttu, et emaka limaskesta pidev vohavana ja loote vastuvõtuks valmis olevana hoidmine on energiakulukas ja kehale on kergem, kui limaskest on pidevas muutumises.

Kui liigsest verest ja rakkudest muidu lahti saada ei õnnestu, siis peabki veidi aega veritsema ja see on lihtsalt tsükli kõrvalnähe.

Samuti võimaldab emaka limaskesta pidev muutumine tõsiste geenivigadega loodetest varakult lahti saada.

Selle tõestuseks peetakse fakti, et siiani pole päris täpselt teada, kui suur osa rasedustest katkeb nii, et naine pole enda lapseootusest teadlikki. Selliste raseduste osakaal võib ulatuda hinnanguliselt isegi 60 protsendini.

Kõigil kuupuhastusega loomadel kestab tiinus kaua ja nad saavad korraga vaid ühe või kaks järeltulijat. Seetõttu on mõistlik kanda ainult tervet loodet.

Samuti peab menstruatsiooni mõistlikkuse üle arutades mõtlema sellele, et rasestumisvastased vahendid on muutnud kuupuhastuse esinemise sagedust.

Küttide-korilaste hõimude naistel on kuupuhastus haruldasem nähtus, sest nad on suure osa ajast rasedad või imetavad lapsi.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee