“Kas see suur lind on kurg?! Ei või olla - see on hoopis raisakotkas!” (22)

“Jaanilaupäeval juhtus veider asi – jalutasin hoovis ja järsku oleks nagu taevas pilve läinud. Vaatasin üles ja nägin lindu. Lind oli suur. Väga suur,” kirjeldab Kuimetsa maastikukaitseala serval elav Kaia Laansoo.

Kaia põnevus oli suur, ta võttis kaasa oma tütred ja Tiibeti mastifi kutsika ning läks asja lähemalt uurima.

Suur tiivuline päiksevarjutaja maandus tema venna, endise motokrossi sõitja Juss Laansoo vanal rohtukasvanud harjutusrajal, mis on Kaia majast kiviviske kaugusel.

Lõunamaa külaline

“Ta tõusis umbes kakskümmend meetrit meist eemal õhku. Ta oli ikka väga suur! Ja tal oli kohutavalt lai tiivaulatus! See oli nii õudne ja samas nii suurepärane vaatepilt!” räägib naine vaimustunult. 

Algul arvas ta, et tegemist on kaljukotkaga.

“Kartsin oma koera pärast, sest kaljukotkas võib ju isegi kitse minema viia,” räägib Kaia.

Kotkas lendles paarikümne meetri kõrgusel ja maandus siis suure kuuse latva, kus ta tekitas kohalike suleliste hulgas paanikat.

“Seda oli nii naljakas vaadata, kuidas mööda lendav toonekurg teda märgates käitus nagu mõni multifilmi tegelane, kes märkab ootamatult krokodilli – ta oleks justkui hoobilt  tagurpidi käigu sisse pannud ja hakkas tiibadega meeleheitlikult lehvitades end tagasi tõmbama,” jutustab Kaia.

Hiireviu seevastu püüdis oma territooriumi kaitsta ja andis oma agressiivse olekuga sissetungijale märku, et ta ei ole seal teretulnud.

“Hiireviu, kes on Eesti metsade suuremaid linde, tundus tema kõrval nagu sääsk!”

Järgmisel hommikul oli kotkas ikka samas kohas kuuse ladvas ja Kaia helistas Matsallu, et ekspertidelt nõu ja abi saada. Kotkaliigi kindlaks määramiseks oli aga vaja pilte.

Kaia kutsus fotode tegemiseks kaasa sõber Jaanika Lausmäe ja läks uuesti metsa. Kotkas ei lasknud end pilte klõpsivatest inimestest sugugi häirida. Vihma kallas, aga pildid said tehtud.

“Kahe tunni pärast tuli teade, et tegemist on raisakotkaga ja et tõenäoliselt on tegemist kas  Türgist või Hispaaniast siia lennanud puberteediealise noorukiga, kes on oma võimeid veidi kurjasti kasutanud. Õhtul selgus, et ma olin märganud kümnendat teadaolevat raisakotkast Eestis läbi aastate. Põnev!”

Järgmisel päeval, 25. juunil lendas raisakotkas minema. Kaia sõnul olid ornitoloogid teda 26. juunil märganud Habaja kandis.

“Mul on hea meel, et sain oma lastele nii harukordset lindu näidata. Sellist lindu,  kelle tiibade siruulatus on kolm meetrit, ei näe just iga päev kodu lähedal tiibu sirutamas!”

Spetsialist: Raisakotkast kohtab Eestis väga harva

Keskkonnaagentuur eluslooduseosakonna spetsialist Olavi Vainu ütleb, et raisakotka kohtamine Eestis on haruldane sündmus.

“Meie linnuharulduste vaatlused vaatab üle, kinnitab ja peab nende üle arvestust Eesti Ornitoloogiaühingu linnuharulduste komisjon. Selle komisjoni poolt on varasemast kinnitatud üheksa raisakotka kohtamisjuhtu. Seejuures on eelmisel aastal kohatud isendi mitmed vaatlused erinevatest kohtadest ühendatud üheks kohtamiseks. Sel sajandil on enne seekordset Kuimetsa vaatlust vaid kahe raisakotka vaatlused kirjas. Ülejäänud vaatlused jäävad kõik enam kui poole sajandi taha,” räägib Vainu, et varasematest aastatest on küll veel kaheksa vaatlust, aga neil juhtudel ei suudetud kotka liiki määrata.

Vainu sõnul asuvad meile lähimad raisakotka pesitsusalad Hispaanias, Prantsusmaa lõunaosas, Bulgaarias, Kreekas, Türgis ja Kaukaasias. Seejuures ei ole tema levik neil aladel ühtlane, vaid teda esineb pesitsejana siin-seal laikudena.