MEELETU VIHMAVALING: pühapäevased vihmavalingud lähenesid rekorditele

Pühapäevased sajud olid seega juba kohati eriti ohtlikud, kuna näiteks Valgas sadas alla eile ööpäeva jooksul 50 ja Väike-Maarjad 53 mm sademeid.

Siiski pole tegemist veel mingi rekordiga, sest näiteks Tallinnas sadas kohati 18. juulil 1964 aastal veidi rohkem kui kahe tunni jooksul alla 61 mm sademeid, mis tõi kaasa väga suured uputused.

Kõige dramaatilisem näide pärineb aga aastast 1987, mil 7.– 8. augustil liikus üle Peterburi võimas lõunatsüklon. Vihmaga kaasnes tugev loodetuul kiirusega 15–24 m/s. Kagu-Eestis sadas 2 ööpäevaga alla 139–158 mm sademeid, Võrus oli üleujutus ja Tamula järve veetase tõusis. Kahjustada sai 80 protsenti viljapõldudest.

Pikaajaliste vaatluste järgi on ka pikema perioodi sademete hulk Eestis olnud aastati väga erinev.

1961.–2010. aastal oli kõige sajusem 1981. aasta, kui 21 meteoroloogiajaama keskmine sademetehulk oli 847 mm. Palju oli sademeid ka 2008. aastal – keskmiselt 829 mm. Mõnes jaamas registreeritud sademete aastasumma on ulatunud ka üle 1000 mm. Aasta sademete hulga rekord (1158 mm) kuulub 1990. aastast Nääri külale Raplamaal.

Sademetevaesel 1964. aastal oli Eesti ilmajaamade keskmine sademete hulk vaid 473 mm. Minimaalne sademete hulk 355 mm oli sel aastal Narvas. Väga kuivad olid ka 1976. ja 2006. aasta alla 500 mm keskmise sademete hulgaga. Territoriaalselt on aasta maksimaalne sademete hulk suurim enamasti 51 Mandri-Eesti läänepoolsel alal alates mõnekümne kilomeetri kaugusel rannajoonest.

(Allikas: ilmateenistus.ee)