Loomad

Miks me armastame suudelda, kui teised loomaliigid seda ei tee? (7)

Õhtuleht.ee, 6. juuli 2016 14:04
Bonobote suudlusharjumused pole inimlikust plaanist vaadates kuigi romantilised. Need loomad seksivad nii leppimise kui tervituse märgiksFoto: Mint Images/REX
Suudlemist peetakse romantiliseks ja hellaks armastuavalduseks. Samas leidub maakeral piisavalt inimesi, kellele see ei meeldi ning loomariigis on suudlevate paaride leidmine väga haruldane sündmus.

Veel üsna hiljuti olid antropoloogid kindlad, et suudlemine on inimesele kui liigile üldloomulik käitumisviis. Uusimate andmete järgi teeb seda alla poole erinevatest inimühiskondadest. Mõnede hõimude hulgas peetakse musitamist suisa jälgiks. Näiteks arvavad seda Brasiilias elava menaku hõimu liikmed.

Nii ongi teadlased hakanud arvama, et suudlemine tekkis alles üsna hiljuti ja see on õpitud käitumine, mida lapsed omandavad oma vanematelt.

Seda tunduvad kinnitavat ka kirjandusandmed. Vanimad teadaolevad suudluskirjeldused pärinevad India veedadest, mis pandi kirja ligikaudu 3500 aastat tagasi. Seevastu vanad egiptlased ei kujutanud oma joonistustel kunagi suudlevaid inimesi.

Kes loomariigis musitavad?

Loomade seas armastatakse suudlemist veel vähem. See on levinud meie lähisugulaste - šimpanside ja kääbusšimpanside ehk bonobote seas. 

Kuulus inimahvide uurija Frans de Waal on korduvalt kirjeldanud, kuidas šimpansid pärast tüli embavad ja suudlevad. Selle liigi jaoks pole suudlus siiski mitte romantiline teguviis vaid hoopis leppimise märk. Enamasti teevad seda isased loomad.

Meie lähisugulased šimpansid suudlevad enamasti leppimise märgiks Foto: Old Visuals/Everett Collection/ Vida Press

Bonobod suudlevad tihedamini ja nende musitamine on rohkem seksiga seotud. Samas peab silmas pidama, et see  liik on tuntud oma hüperseksuaalse käitumise poolest. Näiteks kasutavad kääbusšimpansid seksimist tervituseks ja ühtivad ka siis, kui toidu pärast tekkinud tüli klaaritud.

Bonobote suudlusharjumused pole inimlikust plaanist vaadates kuigi romantilised. Need loomad seksivad nii leppimise kui tervituse märgiks Foto: Mint Images/REX

Koonusid kokku hõõruda ja nägu lakkuda võivad paljud teisedki loomaliigid, kuid huulte ja keelte ühendamist ei harrasta neist ükski. Põhjus on tegelikult üsna arusaadav - neil pole seda vaja. Suur osa armujuttudest liigub hoopis õhu ja ninade kaudu.

Näiteks metssigade haistmismeel on nii terav, et emised tajuvad juba kaugelt kuldi lõhna. Selle põhikoostisosa on androstenooni nime kandev hormoon, mis tekitab seaprouades suure ühtimiskihu. Hamstritel eritavad emasloomad lõhna, mis isased pööraseks ajab. Paljud elukad läkitavad oma seksisoovi väljendava sõnumi uriiniga maapinnale ja põõsastele. 

Hamstrite pulmamäng saab alguse emase erutavast lõhnast (Maximilian Weinzierl / Alamy 

Nii suhtlevad need loomad peamiselt molekulide keeles. Mida viljakam ja parema tervisega loom, seda rohkem ta hormoone toodab. See signaal jõuab lõhna abil võimaliku kaasani, kellele liginetakse alles siis, kui sigimissoov on täiesti kindel.

Inimese haistmismeel on seevastu nii kehvake, et oma kaaslase lõhna tajume vaid talle külje alla pugedes. Lõhn on ometi oluline. 

Partneri lõhn annab naisele aimu, kui tugeva tervisega too on ja kas temaga tasub lapsi saada Foto: Jürgen Fälchle / Alamy

Bioloogid on näidanud, et naised eelistavad partnerivalikul mehi, kes on neist geenide poolest võimalikult erinevad, sest nii saadakse kõige elujõulisemad järeltulijad. Otsustamisel on abiks just higi ja naha lõhn.

Katsetega on kindlaks tehtud, et mehe lõhn muutub eriti tähtsaks siis, kui naine on menstruaaltsükli viljakas faasis. Kui on võimalus laps saada, muutuvad naised alateadlikult väga valivaks.

Samal teemal

14.11.2016
Inimene pole ainuke: ka vananevad ahvid vajaksid prille
15.08.2016
Kas suudlemine võib tervisele kasulik olla?
09.07.2016
Ohhooo! Suudlemine hoiab tervise korras!
04.02.2016
Kui paljud abielupaaridest suudlevad vahekorras olles?

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee