VETT KUI PALJU: Pühapäeval uputas Tallinna kesklinnas ­sadanud vihm tänavad. Foto: Alar Truu
Eesti uudised
12. juuli 2016, 04:00

Kesklinnas viskas ämbriga vett, äärelinnas tolmas samal ajal liiv (23)

"Meil olid vaibad põrandal, et ostjad neid näeksid ja katsuda saaksid. Kui vesi hakkas kahelt poolt läbi ukse sisse tulema, siis olid need raisus. Korjasime vettinud vaibad kokku ja need ootavad nüüd äraviimist," ütleb Ülemiste keskuse Dreamlandi mööblipoe juhataja Kairi Vain. Tema sõnul ei ole keskus veel lubanud, et korvab kahju.

Kõrvalt ütleb müüja, et töötegemise tuju on läinud. "Uus kaup sai ilusti välja sätitud ja kui nüüd tööle tulin, oli kõik pilla-palla segamini ja ilusad asjad lähevad mahakandmisele."

Kõige hullemini kannatas müüjate sõnul Ülemiste keskuse Rimi, kus isegi lagi läbi sorises. Esimese korruse Jyski pood jäi kuivaks, isegi vaipkate ei saanud märjaks. Mujal tuli aga müüjatel tundide viisi kühvlite ja ämbritega veega võideldes ametis olla. "Uppuja päästmine on ju ikka uppuja enda asi," ütles mööblipoe juhataja.

Veel eile oli poe ukse taga koridoris siin-seal veeloike.

Instrumentariumi prillipoe juhataja Evelin Tommula sõnul oli pühapäev õudne. "Laminaatparketil lainetas vesi, naised püüdsid kolmekesi suurte ämbrite ja veidi sügavamate prügikühvlitega ruumi kuivaks saada – vett tuli ämbritega mitmekümne meetri kaugusele kanda. Vett oli ikka pahkluuni, kui ka nurgast äravoolutorude juurest hakkas seda sisse ajama. Lõpuks hakkas tuletõrjealarm üürgama, elekter läks ära ja päästeamet käsutas inimesed kähku õue.

"Kurb küll, kui jälle äikesevihm tuleb ja meie ujume," ütlevad poejuhatajad kui ühest suust.

Õnneks saadi seekord inimesi appi, muidu tulnuks veel kaua möllata.

Kuu veenorm tuli taevast paari tunniga

Kesklinnas oli sügava vee all ristmik Stockmanni juures, päris katuseni jäid autod vette Laagna tee algul. Raske, kui mitte võimatu oli läbi pääseda Tartu maantee viadukti alt ja lennujaama juurest. Hoopis kinni tuli panna Ülemiste ristmikusõidutunnel. Vähem või rohkem vett jätkus kõikjale. Kadrioru sademeveesüsteem ei tulnud samuti toime ja seetõttu oli uputus ka Koidula ja Poska tänaval ning Narva maanteel.

Keskkonnaagentuuri andmetel puudutas pühapäevane suur vihmasadu just Tallinna kesklinna ja oli küllaltki kitsapiiriline. Külli Loodla keskkonnaagentuuri ilmavaatluste osakonnast tõdes, et sellised intensiivsed hoovihmad võivadki olla väga lokaalsed. "Nii juhtus ka pühapäevase sajuga," ütles Loodla.

"Tallinna-Harku ilmajaamas mõõdeti sajusummaks vaid kolm millimeetrit ning Kloostrimetsa hüdromeetriajaamas üheksa. Mõni Tallinna piirkond pääses hoopis ilma sajuta."

Ülemiste keskuse mööblipoe töötajad püüavad tulvavee eest ­päästa, mida veel päästa annab. Foto: Tiina Kõrtsini

Loodla nentis, et kesklinnas ilmamõõtmisi ei tehta. Lennujaamast saadud info kohaselt sadas seal 24 tunniga 60,8 mm. "Suur oli eile sajusumma ka Vanaküla hüdromeetriajaamas, kus 12 tunniga tuli 48 mm sademeid, mis on peaaegu 60 protsenti juuli tavasajunormist. Aga kindlasti oli Eestis hulk kohti, kuhu pühapäevased hoogsaju- ja äikesepilved ei ulatunud," tõdeb Loodla. Sarnast tugevat sadu aga võib tema arvates suvel veel tulla. "Kuid kus täpselt ja kui intensiivsed need on, seda on raske öelda."

Kas uputusteta läbi ei saaks?

Aktsiaseltsi Tallinna Vesi kommunikatsioonijuht Mariliis Mia Topp eriti optimistlik ei ole: "Sellise valingvihma korral, nagu pühapäeval paaril tunnil oli, ei jõua nii lühikese aja jooksul kanalisatsioonisüsteem kuidagi kogu seda vee hulka korraga vastu võtta. Lisaks uhub selline sadu endaga linnatänavatelt prügi, liiva ja muud rämpsu kaasa, see hakkab restkaevude luuke ummistama. Tropp tuleb ette ja veel pole kuhugile minna."

Niipea, kui sadu vaibus, hakkas ka vesi nagu nõiaväel alanema ja paari tunni pärast ei saanud arugi, kui palju vihm oli linlasi vahepeal piinanud – isegi jalakäijad pidid mõnes kohas peaaegu kõhuni ulatuvas vees edasi trügima. Kanalisatsioonivõrgu arendamine on linnavalitsuse ja Tallinna Vee üks prioriteete, kinnitab Topp. Ta tuletab meelde, et alati rekonstrueeritakse sademeveesüsteemid siis, kui linnas tänavaid põhjalikumalt remonditakse ja järjest enam ehitatakse välja lahkvoolseid süsteeme.

Kui palju pühapäevane uputus Tallinna Veele kahju tegi, ei osanud Topp eile veel öelda: "Praegu on kahjusid raske hinnata. Ilmselt ei ole ka veel kõik kahjudega seotud pöördumised meie klienditeenindusse kirjalikult jõudnud. Tegeleme iga juhtumiga individuaalselt."

Üht tahaks ta autojuhtidele aga südamele panna: "Kui tänav on üle ujutatud, ei tasu sealt läbi sõita. Esiteks on võimatu silmaga hinnata vee sügavust ja ka kaevuluugid võivad olla paigast nihkunud ja on ohuks nii autojuhile endale kui ka teistele liiklejatele. Samuti ei tasuks vee alla jäänud auto mootorit käivitada, et mitte tekitada mootoris veekahjustusi."

Swedbanki kommunikatsioonispetsialist Liidia Kaljundi teab, et nädalavahetusel möllanud äike ja paduvihmad tegid majapidamistele ja autodele kahju ja soovitab kõigil, kel on kindlustus, minna esimesel võimalusel kahjuavaldusega oma kindlustusseltsi jutule.

Kindlustused oletavad, et nõudeid tuleb hulgi

Swedbanki varakindlustuse valdkonnajuhi Kaspar Kauri sõnul oli neile eile lõunaks saadetud auto uppumise pärast kolm kahjuavaldust, kus kahjusumma kokku 75 000 euro ümber ning kaks hoone vigastusega seotud avaldust, kus suure vihma tõttu hakkas katus läbi laskma ja kahjustada sai ka kodu siseviimistlus. Viimase puhul ei osanud Kaur kahju suurust täpselt öelda.

"Kuna paljud autoomanikud pöörduvad kõigepealt autoremondi ja alles siis kindlustusseltsi poole, siis lähipäevil tuleb kindlasti autodega seotud kahjuavaldusi juurde. Seega täpsemad avalduste ja kahjude numbrid saame kokku võtta alles nädala lõpul," sõnas Kaur, kelle hinnangul lähevad uppunud autod enamasti siiski tõenäoliselt mahakandmisele.

"Klientidele hüvitatakse poliisil kokkulepitud kindlustusväärtus, miinus omavastutus. Kahjusumma sõltub auto väärtusest ja vanusest."

Kui mõistust ei ole, jäädki autost ilma!

Autolehe toimetaja Elmar Ots rääkis Õhtulehele, mis hädad võivad autot tabada, kui sõita uljalt sügavatest veelompidest läbi, nii nagu võis näha pühapäeva keskpäeval Tallinna kesklinnas.

"Kui sa autoga vette kihutad, siis sellega võib tekkida kaks häda. Esimene, ja vaat et isegi suurem häda kui elektroonika märjakssaamine, on vee mootori õhufiltrisse ja sisselasketorustikku sattumine. Mootor tõmbab õhufiltri kaudu vee sisse ja siis on see mootor maakeeli öeldes kotis, sest vesi satub silindritesse ja erinevalt õhust ei ole vesi kokkusurutav. Nii lähevadki kolvid puruks ja kepsud kõveraks," ütles Ots.

Foto: Karli Saul / Ekspress Meedia

"Teine asi on see, et kui sul on mingisugused juhtmepistikud kapoti all – mida on mustmiljon ja mille vee eest kaitstus on kehvem –, siis võivad mingisugused ajutised hädad tekkida. Muidugi, kui inimene oskab ja teab, siis saab ta need kuivaks raputada. Kui aga auto jääb kuni peegliteni vette seisma, nagu Mercedes seal Laagna tee lõpus oli, siis on küll jama majas, sest siis tungib vesi lõpututesse elektroonikaplokkidesse. Kui need vett saavad, siis oksüdeeruvad mikroskeemid ja igasugune elektrooniline data hakkab kulgema kurat teab kuidas. Näiteks elektriliste lükandustega autouksed – need võivad sõidu ajal sõita lahti ja kinni. Või hommikul auto juurde minnes tuleb välja, et aken on ise alla läinud ja tuled põlevad. Siin ei aitaks muu, kui plokkide vahetus, aga need on nii kallid, et ma ei kujuta ette, kui kallis see auto peaks olema, et see ka ära tasuks. Eestis levinumate autode seas, mille maksumus on 10 000 euro ringis, oleks odavam see auto jõkke lükata ja sinna jättagi."

Kui aga veekahjustused pole niivõrd suured, siis tuleks kindlasti masin ära kuivatada, et see hallitama ei läheks." See on aga igavesti vastik töö. Katsu seda vett sealt paksust põhjavaibast kätte saada. Abiks on näiteks ajalehed ja föönid."

Ots liiguljaid autojuhte ei mõista. "Kui inimesel on näiteks liisinguauto ja ta läheb uljalt vette, siis tegelikult võiks ta ikka enne mõelda, kui suurde lompi läheb. Autole lubatav veetõkkesügavus on tavaliselt kirjas kasutusjuhendis. Sellele lisaks tulevad kaskokindlustuslepingu tingimused, kus on samuti üles loetud hulk välistusi, sest kui sa ikka ise ja teadlikult auto ära lõhud, ei maksa kasko sulle mitte midagi! Ja küll kindlustusfirma kahjukäsitlejad selle video netist üles leiavad, kus sa oma autoga lainetes märatsed – korduvalt tõestatud fakt," teab Ots.

"Kui aga kõige seda eirata, siis kasko seda ei kata ja kokkuvõttes lõpeb see inimesele endale suure väljaminekuga."