Isased jõehobud tähistavad oma territooriumi sõnnikuga ja loobivad ka pulmatujus olles rooja laiali. Foto: Vida Press, Wikipedia
Ilm
30. juuli 2016, 04:00

Väljaheitemängud ja seks läbi kehaseina (2)

Kõik elusolendid paljunevad. Looduses leidub tohutul hulgal peenisekujusid ja pulmarituaale, mis võivad inimese jaoks tunduda kentsakad. Need on välja kujunenud sadade miljonite aastate jooksul ja enamasti on igale veidrusele praktiline seletus.

Pulmakingid

Meelehead toovad oma kaaslasele paljud liigid. Kui isasel ämblikul on mõistlik tuua emase juurde kaasa mõni söögipala, et pruut teda ennast ära ei sööks, siis pingviinihärrad tassivad pulmaajal kivikesi. Isane adeelia pingviin kogub neid ja viib oma väljavalitule. Emane võtab toodu tänuga vastu ja kasutab seda pesa ehitamiseks. Kui kink on meelepärane, lubab ta isasel endaga ka paarituda. Paraku lubab ta seda teha ka teistel meelepärastel isaslindudel.

Imetaja, kes sigib mesilase kombel

Aafrika idaosas elutsevad paljastuhnurid on tavatud nii oma välimuselt kui ka eluviisilt. Need näriliste sekka kuuluvad üliviletsa nägemisega karvutud loomad elavad maa-alustes tunnelites kolooniatena, mille ehitus sarnaneb mesilastaru või sipelgapesa omaga.

Aafrika idaosas elutsevad paljastuhnurid on tavatud nii oma välimuselt kui ka eluviisilt Foto: Vida Press, Wikipedia

Sigimisõigus on ainult ühel emasel, kes valib endale selleks otstarbeks välja kolm isaslooma. Ülejäänud teevad hoopis tööd – otsivad toitu, kaevavad urge suuremaks, hoolitsevad sündivate poegade eest. Kui sigiva emasega peaks midagi juhtuma, võtab üks emastest töölistest tema rolli üle.

Armupesa arhitektid

Austraalias ja Paapua Uus-Guineal elutsevate lehtlalindude isaslinnud ehitavad paarilise meelitamiseks okstest uhke pesa. Selle kaunistamiseks kasutavad nad kirevaid lehti ja õisi. Inimese ligiduses elutsevad linnud korjavad üles ka pudelikorke ja muid värvilisi esemeid.

Austraalias ja Paapua Uus-Guineal elutsevate lehtlalindude isaslinnud ehitavad paarilise meelitamiseks okstest uhke pesa. Foto: Vida Press, Wikipedia

Paljud lehtlalinnud suudavad oksi ja lehti kokku põimida nii, et tekib nägemispete – emane näeb pesa suuremana või kõrgemana kui see tegelikult on. Mida uhkema pesa isane ehitada suudab, seda suurema tõenäosusega leiab ta endale pesitsuskaaslase.

Linnupeenised tekkisid evolutsioonilises võidujooksus

Linde on maakeral umbes kümme tuhat liiki, kuid väljasopistuv isassuguelund on nendest vaid kolmel protsendil. Ülejäänud lindude puhul hõõruvad isane ja emane oma kloaake teineteise vastu. Võimsa suguliikmega võivad uhkustada näiteks haned, pardid ja ka jaanalinnud, nandud ja emud. Füsioloogide uurimuste põhjal muudab sellise peenise jäigaks lümfivool.

Eriti just partidele on iseloomulik korgitserikujuline peenis, mis on tekkinud omalaadses sugupoolte vahelises evolutsioonilises võidujooksus. Pardiisad sunnivad emaseid paarituma tihti vastu nende tahtmist. Emaste suguteed hakkasid vägistamise vältimiseks muutuma üha pikemaks ja sopilisemaks. Isaslindude vastukäik oli lümfi abil kõvastuv ihuliige, mis lubab selle kiiresti sügavale torgata ja sooritada suguakti.

Seks ja surm

Isase meemesilase pulmalend lõpeb paaritumise ja surmaga. Selle putukaliigi seemnepurse on nii jõuline, et rebib isasel paaritumiselundi küljest ja paiskab ta emase küljest lahti. Isane hukkub mõne minuti pärast.

Jõhker seks läbi kehaseina

Voodilutikad on halastamatud vereimejad, kuid ka nende armuelu on toores. Isane lutikas torkab oma terava suguliikme emase kehasse üsna suvalisel kohal ja pritsib sinna seemnerakke.

Voodilutikad on halastamatud vereimejad, kuid ka nende armuelu on toores. Foto: Vida Press, Wikipedia

Need liiguvad mööda veretaolist kehavedelikku ehk hemolümfi, kuni jõuavad munasarjadeni. Selline paaritumine on emase jaoks väga kurnav. Tekivad sügavad haavad, mille paranemine võtab aega. Selline sigimisviis on tekkinud ilmselt vastukaaluks sellele, et paljudel putukatel kleebivad isased suguakti järel emase suguteed kinni. Nii ei saa uus sigimisnäljas isasloom pruudi kallale pääseda.

Iseliikuvad suguorganid

Lugesite õigesti! Just sellise ihuliikmega võivad uhkeldada laevukesed . Nood kaheksajalgade sugulased elutsevad samuti ookeanis, kuid nende keha on kambrilise koja sees peidus. Kambrid on täidetud gaasiseguga ning see lubab loomadel pinna lähedale tõusta ja sügavamale laskuda.

Iseliikuvad suguorganid Lugesite õigesti! Just sellise ihuliikmega võivad uhkeldada laevukesed. Foto: Vida Press, Wikipedia

Laevukeste isastel on eriline sugujalg – hektokotüül, mis ongi mõeldud ainult seemnerakkude säilitamiseks. Isane torkab sugukombitsa emasele kehaõõnde, see murdub ära ja seemnerakud hakkavad oma tähtsat ülesannet täitma – munarakke otsima. Mõnikord murdub hektokotüül varem ja triivib ise emase juurde. Pole siis imestada, et sarnaseid suguliikmeid emaste laevukeste küljest leidnud bioloogid pidasid neid parasiitussideks.

Väljaheitemängud

Isased okassead piserdavad pulmamängu ajal emaseid uriiniga, et neid õigesse meeleollu viia. Isased jõehobud tähistavad oma territooriumi sõnnikuga ja loobivad ka pulmatujus olles rooja laiali. Nende saba töötab siis nagu propeller ja aitab tugevalõhnalisel ollusel kaugemale paiskuda.

Isased jõehobud tähistavad oma territooriumi sõnnikuga ja loobivad ka pulmatujus olles rooja laiali. Foto: Vida Press, Wikipedia


Isased kaelkirjakud aga hoopistükkis maitsevad emase uriini. Põhjus on lihtne – just nii saab isasloom olla kindel, et emane on viljastumisvõimeline ning pulmamäng ei lähe tühja.