Antarktise mandrit katab üleni jääkilbiks nimetatud liustik. Sellele sajab aina uut lund, alumised lumekihid muutuvad aeglaselt jääks ning lõpuks hakkavad jääkihid voolama. Mereni jõudnud jääkihid jäävad sinna ujuma ja sellist liustikku kutsuvad geoloogid šelfiliustikuks.
Klimatoloogid jälgivad tähelepanelikult Larseni šelfiliustikku tekkinud pragu, mis on viimase poole aasta jooksul jõudsalt kasvanud. Selle pikkus ulatub nüüd 22 kilomeetrini ja laius on kokku 130 kilomeetrit, vahendas ScienceAlert. Osa liustikust murdub Antaktise jääkilbist lahti ilmselt juba lähiajal.
Larseni šelfiliustik asub mandri loodeosas Antaktise poolsaare tipus ja geoloogid jagavad selle kolmeks osaks: A-, B- ja C-liustikuks.
Pisemad Larsen A ja Larsen B on viimase paarikümne aasta jooksul osa oma jäämassiivist kaotanud ja nüüd ähvardab see liustiku suurimat ehk C-osa.
Briti teadlaste Antarktise-uurimise võrgustikus Project MIDAS osalevad geoloogid ennustavad, et 55 000 ruutkilomeetri suurusest liustikust murdub lahti umbes 10 protsenti. Selline jäämägi on umbkaudu viie Hiiumaa suurune.
Arvutimudelite järgi muutub ülejäänud osa liustikust ebastabiilseks ja tõenäoliselt juhtub sama, mis toimus 2002. aastal Larsen B-ga: endine võimas jäämassiiv murdus väiksemateks tükkideks. See laguneb üha edasi.
Praeguse kümnendi lõpuks mureneb kunagine võimas jäämassiiv pisikesteks jääpankadeks. Nukker lõpp, arvestades seda, et liustik on umbes 12 000 aastat vana. Larsen A lagunes juba 1995. aastal.
Möödunud aastal avaldasid MIDASe uurijad artikli, milles väidavad oma vaatluste põhjal, et Larsen C sulab nii alt kui pealtpoolt. Samuti on avastatud, et liustiku pinnale on tekkinud sulaveelombikesed. Need ainult kiirendavad liustiku hukku.
Osa geoloogidest on liustiku saatuse suhtes siiski optimistlikumalt meelestatud ja arvavad, et jääkilbi lõplik sulamine võtab aega.
Kui Larsen C peaks täiesti ära sulama, tõstab see maailmamere taset umbes 10 sentimeetri võrra.
Ja tsunamit võib esineda igas veekogus, kui maapind kõigub. Ka Balti meres on seda varasematel sajanditel esinenud. Maakoortõugete väiksust, mere pindaa ning madalust arvestades on see tsunami muidugi võrratult nõrgem kui ookeanis. Kuid ootamatut meetri ringis lainet on varemalt küll esinenud, mis on kalapaadid kaldale, vastu rannakive virutanud.