LISA KOMMENTAAR
24. august 2016, 06:59
Eestimaa on üks hea elamiskoht,siin maa ei värise,padukad ei põhjusta erilisi üleujutusi,mudavoolusid,madal Balti meri ei põhjusta tsunaamisi.Töökaid eestlasi ei morjenda kliima soojenemine ja maailmamere tõus meetri võrra aga selle rahuliku elu rikub ära meile suunatav põgenike vool ja inimvihkajalik valitseva eliidi poliitika.
24. august 2016, 10:13
Ära nii kindel kah ikka ole. Maavärinaid esineb meilgi. Näiteks 70-ndate Osmussaare maavärina järel maksis Eesti Kindlustus välja oma esimese maavärinakahju - ühe sealse individuaamaja ümbert pudenes maha osa silikaatkivist vooderdist. Aga olnuks see epitsenter näiteks Lasnamäe või Õismäe all, siis nõukogude ehituskvaliteeti arvestades pudenenuks hoopis enamgi. Eriti kõrgemalt, kus kõikumine tuntavam. vahest olnuks isegi inimohvreid.
Ja tsunamit võib esineda igas veekogus, kui maapind kõigub. Ka Balti meres on seda varasematel sajanditel esinenud. Maakoortõugete väiksust, mere pindaa ning madalust arvestades on see tsunami muidugi võrratult nõrgem kui ookeanis. Kuid ootamatut meetri ringis lainet on varemalt küll esinenud, mis on kalapaadid kaldale, vastu rannakive virutanud.
Ja tsunamit võib esineda igas veekogus, kui maapind kõigub. Ka Balti meres on seda varasematel sajanditel esinenud. Maakoortõugete väiksust, mere pindaa ning madalust arvestades on see tsunami muidugi võrratult nõrgem kui ookeanis. Kuid ootamatut meetri ringis lainet on varemalt küll esinenud, mis on kalapaadid kaldale, vastu rannakive virutanud.
23. august 2016, 20:38
5000 ruutkilomeetrit 14 miljonist. Kusjuures rannikuäärne jää on märgatavalt õhem kui sisemaal. Antarktika jääkilbi keskmine paksus on 1790 meetrit, kuid sisemaal ulatub see 4500 meetruni. Seevastu rannikul on jääkihit märksa õhem, selle paksus mõõdetav vaid sadade meetritega. Et tõsta maailmamere pinda 10 cm, selleks kuluks umbes 36 000 kuupkilomeetrit vett. Ehk teisisõnu, jää tihedust arvestades - enam kui 40 tuhat kuupkilomeetrit jääd. Seega vähemalt mitukümmend korda rohkem kui vabaneks 5000 ruutkilomeeilise Antarktikast lahti murdunud jäävälja sulamisel.
23. august 2016, 19:37
surmahoobist pole kindlasti pääsu, kui tükk ära kukub- see on surmahoop sellele tükile! Kui hambast tükk maha murdub, siis sea enam tagasi keegi ei pane ja mingit mandrit nüüd ka keegi taastama hakkab. Inimese jalajäljeteooria on ka suht küsitav- ehk on vaikne põletamine ohutum, kui looduslik hetkeline suurpõleng?
23. august 2016, 17:33
Mis sul inimesekene sellest? Mina, Suur loodus, otsustan, kuidas ma teiega looduserikkujatega, käitun. Teadke! Mina ei kaota kunagi.
23. august 2016, 15:31
Kuna Larseni selfiliustik UJUB ookeanis, siis ei tõsta tema sulamine merepinda isegi ühe millimeetri võrra
23. august 2016, 14:50
10sentimeetrit. See on vägagi tõsine veetaseme tõus. Pool Tallinnat jääb vee alla :(
KOMMENTAARID (8)