Uue Maailma vanarahva ilmatarkused, mis päriselt kehtivad, 1. osa

1. Kui hani prääksub kõrgel, ilus ilm. Kui hani prääksub madalal, vastik ilm.

Prääksumisega pole siin midagi pistmist. Kui hani lendab kõrgel, näitab see kõrget õhurõhku ja seeläbi head ilma. Ja vastupidi. Hanedele meeldib lennata optimaalse õhutihedusega kõrgustel ja see sõltub õhurõhust.

2. Kui piip lehkab tugevamalt, on oodata vihma.

Kuivas õhus lendavad lõhnamolekulid omapäi ringi. Kui õhk on niiske, siis kleepuvad lõhnamolekulide külge veemolekulid ja selliselt hüdreeritud lõhnamolekulid jäävad kergemini su nina sisepindade külge, tekitades tugevamat lõhnatunnet. Õhuniiskuse kasv ennustab vihma. Ka lilled lõhnavad enne vihma tugevamini. 

3. Kui ämblikuid on palju ja nad pöörlevad oma võrkudes, siis on oodata kuiva ilma.

Ämblikud on õhuniiskuse suhtes väga tundlikud, sest niiskus muudab nende võrgud märjaks ja raskeks. Kui ämblik tunnetab kuiva õhku, siis tuleb ta oma urkast välja ja keerutab oma võrgus vabalt ringi, teades, et tal on ees mõned päevad õnnelikku jahipidamist.

4. Punane taevas õhtul – meremehe rõõm. Punane taevas hommikul – hoiatus meremehele.

Päris täpne see tarkus pole. Õhtune punane taevas võib tõesti ennustada selget ilma, aga eeskätt siis, kui punane on taevas ida pool. See tähendab, et laskuva päikese valgus paistab atmosfääris madalalt ja peegeldub läbi pilvede. Punane õhtune läänetaevas võib ennustada mitut asja, sõltuvalt toonist. Roosakam toon võib viidata selgele ja ilusale ilmale, aga sügavpunane hoopiski õhuniiskuse kogunemisele ja tormi- või vihmapilvede moodustumisele. 

Hommikutaeva värv ei kehti enam ilmaennustajana õhureostuse tõttu.

5. Kui kaste on maas, ei tule iial vihma.

Kaste tekib rohule siis, kui selle temperatuur langeb alla kastepunkti. Öösel rohi jahtub, samas kiirgab maapind päeval kogutud soojust. Selge ja kuiva õhu puhul pääseb maa soojus kergesti üles atmosfääri. Niiske õhu puhul adsorbeerib õhus sisalduv vesi osa sellest soojusest ja saadab selle tagasi maapinnale, kus see soojendab rohtu ja ei lase sellele kastet tekkida.

6. Uksed ja sahtlid kipuvad enne vihma kinni kiiluma.

Kui õhk muutub niiskemaks, siis puit paisub. Õhuniiskus on madala õhurõhu ja kehva ilma märk.

7. Kui konnad laguunis krooksuvad, tähendab see, et varsti tuleb vihma.

Et olla aktiivne, peab külma verega kahepaikse konna nahk olema niiske ja õhutemperatuur suhteliselt kõrge. Krooksumine viitab, et nii temperatuur kui niiskus on kõrged (õhuniiskus hoiab konna nahka niiskena). Ja nagu juba oleme teada saanud, on kõrge õhuniiskus saabuva vihma märk.

8. Kui taevasse ilmuvad kaljude ja tornide kujulised pilved, on oodata maa värskendamist vihmaga.

Tegu on rünksajupilvede ehk sageli ka tormipilvedega.

9. Makrellid taevas ja märasabad / sunnivad kõrgeid laevu kandma madalaid purjeid.

"Makrell" viitab kõrgrünkpilvedele (Altocumulus), "märasabad" aga kiudpilvedele (Cirrus). Nende nägemine viitab õhurõhu langemisele. Lähitulevikus (u 24 h) on ilm hea. Aga samas on need esimesed märgid vihmafrondi lähenemisest.

10. Rõngas ümber päikese või kuu / tähendab, et varsti tuleb vihma.

Rõngas viitab, et valgus tuleb (kuu puhul peegeldub) läbi üleval atmosfääris olevate jääkristallide. Need kristallid võivad olla kõrgele paisatud tormipilvede poolt või kiudpilvede poolt. Mis mõlemad viitavad õhurõhu langemisele.

11. Vikerkaar hommikul – hoiatus meremehele. Vikerkaar õhtul – meremehe rõõm.

Meie poolt vaadates on vikerkaar taevas alati päikese vastaspoolel. Ehk läänes hommikul ja idas õhtul. Vikerkaar on alati seal, kus parajasti sajab. Hommikune vikerkaar näitab sademeid läänes (võimalik, et sinu asukohale lähenemas) ja õhtune näitab sademeid idas (tõenäoliselt sinust eemale siirdumas).