Uue Maailma vanarahva ilmatarkused, mis päriselt kehtivad, 2. osa

12. Kui eesel teeb kisa, siis vihm toob veelisa.

Vihma ja tormi lähenemist saab sageli esimesena märgata langeva õhurõhu järgi. Madal õhurõhk on leitud muutvat erinevate loomaliikide esindajaid rohkem ärritunuks ja aktiivseks. Koerad hauguvad rohkem, konnadkrooksuvad, linnud siristavad jne. Teadus ei ole siinkohal leidnud ühest selgitust, aga üks levinumaid teooriaid on see, et loomad tunnevad teravalt muutusi õhurõhus. Ka inimesed tunnevad end vahel õhurõhu langedes kipakalt ja tujutult, aga meie neljajalgsed sõbrad märkavad üldiselt ebastabiilset õhkkonda paremini. Niisiis kui eesel kisab ja teised elusolendid lähevad rohkem särtsu täis, siis on teada, et kehv ilm läheneb.  

13. Noorkuu hoiab vanakuud oma süles - ilus ilm.

Noorkuu ja kasvava kuu faasis on kuu tumedat osa enamasti väga raske näha. Põhjuseks see, et õhk on pidevas turbulentsis ja kõikvõimalikud molekulid ning muud osakesed põrutavad üksteise pihta. Madala õhurõhu ja kehva ilmaga kehtib see rohkemgi. Aga kui õhurõhk on kõrgem ja ilm selge, siis atmosfäär puhastub tavalisest selgemaks ja inimsilm suudab paremini seletada tuhmimaid objekte.

14. Kui tuul on idast / pole see hea ei inimesele ega elajale. Kui tuul on põhjast / ei tohiks vanemad inimesed kaugele uitama minna. Kui tuul on lõunast / puhub see sööda kalale suhu. Kui tuul on läänest / on see kõigist tuultest parim.

Inglisekeelsed värsid kõlavad loomulikult märksa poeetilisemalt. Tuule suund võib olla hea viide selle kohta, mis tüüpi ilm sinu asukoha poole teel on. Idatuul (ehk tuul, mis puhub idast lääne poole) tähendab lähenevat madalat õhurõhku ja pilvist ilma. Ja baromeetri langemine, nagu me juba teame, pole hea ei inimesele ega elajale. Põhjatuul toob põhjast külma hõngust, lõunatuul aga loob soojad (kuid niisked) tingimused. Läänetuul toob kõige parema ilma – pehmed kraadid ja kuiva õhu.

15. Kui pilved liiguvad vastutuult, siis järgneb sellele vihm.

Kui pilved liiguvad tuule suunaga vastupidiselt, on selle põhjustajaks sageli ilmastikunähtus nimega tuulenihe. Mis tähendab, et tuule suund on atmosfääri kõrgemates ja madalamates osades erinev. See loob ebastabiilse atmosfääri, mis viib vihma ja tormini. Ekstreemsemates oludes tekivad nii ka orkaanid.

16. Vihm enne seitset / selge ilm enne ühtteist.

Tegelikult on see ütlus pigem seotud uduga. Levinuim udu tüüp on kiirgusudu, mis ilmub selgetel ja stabiilse atmosfääriga öödel. Nagu oleme juba teada saanud, kiirgub maapinna soojus ilmaruumi ja see jahutab maapinna enda kastepunkti temperatuurini. Nii tekib udu. Kui see veelgi enam jahtub, siis tekib õhku kondensatsioon, pea alati öösel või väga vara hommikul.  

Mõnel puhul võib õhuturbulentsi olemasolul udu pakseneda ja isegi tekitada vihma. See pole madalrõhkkonnaga seotud vihm, mis tähendab, et aur saab peagi otsa ja vihm ei kesta kaua. Ehk kui hommikul enne kella seitset vihma sajab, siis on üsna tõenäoline, et enne lõunat on ilm selge.

Aga see kehtib tõesti vaid uduga seotud vihma puhul.

17. Mida teravam on iil / seda kiiremini möödub.

Kui torm tekib äkitselt, siis on see sageli tugevam ja kiirem kui järk-järgulise tekkimise puhul. Tugev äikesetorm on väga kiire ja kestab vaid mõned tunnid. Õrn vihmapilv võib liikuda vaid murdosaga tormi kiirusest ja vihm kesta päevi.

18. Saarepuu enne tamme / lämmatav. Tamm enne saart / plärts, plärts, plärts.

Tegu on ühe pikemaajalisema ilma prognoosimise meetodiga. Kui saarepuud punguvad enne tamme, siis on oodata kuivemat suve. Kui vastupidi, siis märjemat.  

Puude pungumine on seotud mullas oleva niiskuse hulgaga. Kuiv sügis ja talv tähendavad, et mulla ülemises kihis on vähe niiskust, kuid sügavamal võib niiskust rohkem olla. Märg sügis ja talv tähendavad, et mulla peamine kiht on niiskem ja kuna saarepuude juured ei ulata sügavale, vaid ongi pigem peamistes mullakihtides, siis viib see saare kiire pungumiseni. Aga tamme juured ulatavad sügavale ning kuiva sügise ja talve puhul tekivad tammele saarest kiiremini pungad.

Aga mis pistmist on sel pikaajalise ilmaennustusega? See põhineb lihtsal teoorial, et emake loodus püüab hoida sademete osas tasakaalu. Ehk kuivale aastaajale järgneb märg ja vastupidi.

19. Kui liigesed hakkavad valutama, siis tuleb vihma.

See ütlus on sarnane tollega, mis rääkis eesli karjumisest, aga viitab otse inimese liigesevalule. Võib-olla on sulgi mõni onu, kelle haige põlv on ennustanud tormi. Kuid uuringutest hoolimata on seni tegu vaid teooriaga.

Hüpotees on selline, et madal õhurõhk (vähem survet su kehale ja liigestele) laseb kudedel paisuda ja see lisab liigestele survet. Nii, et kui su põlv valutab näiliselt ilma põhjuseta natuke rohkem, siis vaata taevasse ja ole valmis, et järgmisel päeval võib vihma tulla.

20. Kui klaas kukub alla / valmistu puhanguks. Kui klaas on kõrgel / lase lohedel lennata.

See ütlus viitab otse baromeetri vaatamisele. Ilmavaatluste varajasel perioodil kutsutigi seda "klaasiks", sest see oli elavhõbedat sisaldav klaastoru. Madal elavhõbedatase tähendab madalat õhurõhku ja vastupidi.

21. Kui kuu nägu on punane, siis räägib see veest.

Kuu värvus – eriti kasvava ja täiskuu puhul – võib ennustada saabuvat ilma. Kui atmosfäär on kuiv (näidates head ilma), siis näeme kuu valgena. Kui atmosfäär kogub niiskust, siis peegeldavad õhus olevad molekulid valgust teistmoodi ning kuu paistab punasemana. Nii võib kuud punasena näitav niiskus tähendada saabuvaid vihmasid. 

22. Pikalt ette öeldud / kestab kaua. Lühike etteteatamine / peatselt möödas.

Järk-järguliste muutustega ilmatsükkel kaldub kauem püsima kui selline, mis kiiresti liigub ja muutub. Vaid mõned minutid või tunnid kestev vihm või torm on õhurõhu ja temperatuuri dramaatiliste muutuste tulem ja seda ei suudeta väga täpselt ette näha. Kui õhurõhk ja temperatuur muutuvad aegamööda, siis on väga tõenäoline, et see tsükkel jääb pikemalt püsima. Ja seda suudavad meteoroloogid ka täpsemalt ja pikemalt prognoosida.