Ilm

Hiidpandad on väljasuremisest päästetud, kuid inimahvid virelevad huku äärel (3)

Piret Pappel, 12. november 2016, 04:00
Sel aastal maineka loodusfotovõistluse Wildlife Photographer of the Year võitnud pildil on noor isane orangutan, kes turnib Kalimantanil 30 meetri kõrguse puu otsas.Foto: Vida Press
Hiljuti levis rõõmus ja uskumatuna tunduv uudis. Maailma Looduse Fondi (World Wildlife Fund) ja kogu liigikaitse vapiloom hiidpanda ehk bambuskaru pole enam ohustatud liik. Hiid­pandade kaitseks on kulutatud üüratuid summasid, kuid paljudele teistele liikidele võivad lähikümnendid jääda viimasteks. Praegu sirgu­vate mudilaste lapselapsed ei pruugi enam kunagi looduses näha inimese lähisugulasi gorillasid ega orangutane.

Hiidpandade olukord on paranenud tänu Hiina valitsuse jõupingutustele. Musta-valgekirju nunnu looma arvukus on nii palju kasvanud, et Rahvusvaheline Looduskaitseliit (International Union for Conservation of Nature, IUCN), kes koostab ohustatud liikide punaseid nimestike, otsustas selle nihutada eriti ohustatud liikide kategooriast nende hulka, keda peetakse ohualtiteks. Sinna kuuluvad haruldased loomad, kelle asurkond on pisike ja levik piiratud.

IUCNi otsuse taga on statistika. Viimasel kümnendil on hiidpandade arvukus looduses kasvanud 17 protsenti ja nüüd elab vabas looduses ligemale 2000 looma. Peale selle on nende levila ligemale kümme protsenti kasvanud.

WWF on asjade käiguga rahul ja peab bambuskarude olukorra paranemist lootusrikkaks märgiks kogu maa loomastikule.

Hiidpandade seisu paranemisest raporteerinud IUCN on pessimistlikum. Looduskaitseekspertide hinnangul hävitavad jätkuvad kliimamuutused selle armsa kohmaka looma elupaikadest ligemale kolmandiku ja tulevikus võivad hiidpandad uuesti suurde hätta jääda.

Samuti lööb IUCN häirekella inimese lähisugulaste saatuse pärast. Suur osa inimahve on väljasuremise äärel.

Filipiini krokodillFoto: Vida Press

Roomajate nahk ja liha turule

Väljasuremislaine pole jätnud puutumata kahepaikseid ega roomajaidki. Keskkonna saastumine ja elupaikade hävimine suretavad välja paljud liigid. Madudele ja krokodillidele saab omakorda tihti saatuslikuks nende tugev nahk.

Üheks maailma kõige haruldasemaks roomajaks hinnatakse praegu Filipiini krokodilli, kes on ajalooliselt elutsenud Mindoro saarel. Praegu on alles vaid üksikud loomad. Selle liigi arvukuse vähenemise lugu on nukker ja tüüpiline. Krokodilli kohta üsna pisikesed – vaid kuni kolme meetri pikkused loomad – elutsevad magevees, järvedes ja soistel aladel.

Inimene on need enda kätte võtnud ja hakanud seal riisi kasvatama. Krokodillidele peetakse ka tublisti jahti ja hulk loomi hukkub lõhkeaine ja elektriga kalapüüdmisel.

KaljuiibisedFoto: Vida Press

Kaljuiibised olid kunagi Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas tavalised. Küttimine, toidupuudus ja põllumürkide mõju viisid selle liigi kadumiseni. Ornitoloogid kandsid kaljuiibised väljasurnud lindude nimekirja. Kuid 2002. aastal avastati ootamatult, et Süürias elab kümmekond lindu, samuti leiti neid ka Marokost. Kokku elutseb looduses umbes poolsada kaljuiibist. Paraku on Süüria iibiste kodu iidse Palmyra linna lähedal, kus käib verine sõda.

Foto: Vida Press

Koaala väljasuremisohus? Paraku küll

21. sajandi kurvaks trendiks tundub olevat tavaliste liikide haruldaseks muutumine. Austraalia looduskaitsjad on suutnud pidurit panna mitme haruldase kukkurlooma hääbumisele. Kuid nüüd kanti punasesse nimestikku üks Rohelise Mandri kõige tavalisem loom ehk koaala. Veel paarkümmend aastat tagasi olid bioloogid veendunud, et seda liiki ei ohusta miski. Kuid ka koaalade elupaiku jääb aina vähemaks. Soojenev kliima põhjustab pikki põudasid ja suuri metsatulekahjusid, milles hukkub palju loomi. Ka on koaalade elupaiku jäänud vähemaks ja loomade seas möllavad haigused.

Samasugune uskumatu lugu on juhtunud ka savannisebraga. Tore triibuline loom, kelle pilti saab näha igas laste loomaraamatus, on samuti haruldaseks muutumas. Sebrasid kütitakse aina rohkem nii naha kui ka liha pärast ja ka nende arvukus on vähenenud.

MägigorillaFoto: Vida Press

Inimese lähisugulased võivad lähikümnenditel kaduda

Rwandas, Ugandas ja Ida-Kongos elutsevate mägigorillade arvukus on 20 viimase aastaga vähenenud koguni 70 protsenti.

Eriti nukraks teeb imetajatega tegelevaid biolooge mägigorillade saatus. Inimese lähisugulasteks peetakse küll šimpanse, kuid ka gorillaga on meil tervelt 15 protsenti ühiseid geene. Paljud looduskaitsjad muutuvad inimahvide saatusest rääkides üliemotsionaalseteks. USA looduskaitseorganisatsiooni Conservation International asepresident M Sanjanyan on öelnud, et inimese käitumine oma lähisugulaste väljasuretamisel ajab tal südame pahaks.

Sel aastal maineka loodusfotovõistluse Wildlife Photographer of the Year võitnud pildil on noor isane orangutan, kes turnib Kalimantanil 30 meetri kõrguse puu otsas.Foto: Vida Press

Gorillade kadumises on suur roll sõdadel. 1990ndatel mäsles Rwandas kodusõda. Tol ajal vähenes gorillade arvukus kiiresti. Sõja eest põgenevad inimesed tungisid gorillade elupaikadesse ja hakkasid suuri loomi liha pärast küttima.

Aasia ohustatud inimahvid virelevad õlipalmiistanduste pärast. Palmiõli kasutakse toiduaine- ja kosmeetikatööstuses tohutul hulgal ja uute istanduste rajamiseks raiutakse Indoneesias maha tohutult palju looduslikku metsa, mis jätab orangutanid kodu ja toiduta.

Samal teemal

21. veebruar 2018, 18:26
Auhinnaga pärjatud loodusfoto on küll armas, kuid sünge taustaga
16. veebruar 2018, 09:47
Teadlased muretsevad inimahvide arvukuse üle
10. juuni 2017, 12:12
New Yorgi kohus otsustas: šimpansid ei ole inimesed
6. mai 2017, 04:00
Soome saabub aasta lõpus kaks hiidpandat

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee