Keskkonnaministeerium: metsaseaduse väljatöötamisel on huvigruppidega tehtud tihedat koostööd (7)

"Väited keskkonnaorganisatsioonide mittekaasamisest ja lubaduste murdmisest on aga eksitavad.Metsaseaduse uuendamise puhul on nii sel korral kui ka varasematel kordadel alates väljatöötamiskavatsuse etapist, kus rääkisime kavandatavate muudatuste eesmärgist, huvigruppidega tehtud sisulist koostööd ning kaastatud on olnud nii  keskkonnaorganisatsioonid kui metsaomanike esindusorganisatsioonid.

18. mail toimunud metsandusnõukogu kohtumisel ja sellele järgnenud väiksema ringi kohtumistel keskkonnaorganisatsioonidega jõuti ühisele arusaamisele, et kõik metsaseaduse muutmise väljatöötamiskavatsuses väljatoodud probleemid vajavad lahendamist seaduse tasandil. Kõige teravamalt avalikkuse tähelepanu pälvinud kuusikute raievanuste teemas tõdesid huvigrupid, et viljakates kasvukohatüüpides on väärtusliku puidu saamiseks kuusikute raievanuse langetamine vajalik ja majanduslikult põhjendatud, kuid raievanuste vähendamisega peab kaasnema kompensatsioonimehhanism elurikkuse heaks.

Lepiti kokku, et koos viljakate kuusikute raievanuse langetamisega astutakse selgeid samme laane- ja salumetsade range kaitse vajakute katmiseks. Sellest on ministeerium on ka kinni pidanud. Kui suve hakul oli veel puudujääke loo-, sooviku-, laane- ja salumetsa tüüpides, siis tänaseks on kaetud kõik range kaitse puudujäägid loo- ja soovikumetsa osas ning laane- ja salumetsa tüüpides on vajakud vähenenud vastavalt 2600 ja 2100 hektari võrra.

Täiendavalt varasemale on nüüdseks keelatud raied hoiualade Natura metsaelupaikades. Salu- ja laanemetsade vajakute katmise võimaluste analüüsi tulemusel on olemasolevate kaitsealade riigimetsa maadel välja valitud vastavate metsatüüpide kompaktsed alad, mida on võimalik erinevate meetmete abil majandamisest välja arvata. Salumetsade vajakute katmiseks võib vajalikuks osutuda päris uute kaitsealade moodustamine, mida plaanitakse teha riigimaadel. 

Lisaks inventeerib RMK viljakates metsatüüpides täiendavaid vääriselupaiku ka majandusmetsades. Kokku on meil ca 26% metsadest erinevate kaitsepiirangutega, kus saab kaitse-eeskirjadega seada metsa majandamisel metsaseadusega sätestatust erinevad tingimused. Kokku on eesti metsadest range kaitse all veidi üle 10% ja seal ei toimu mitte mingit metsade majandamist. Rangelt kaitstavate metsade kogupindala osas on saavutatud metsanduse ja looduskaitse arengukavades püstitatud eesmärk. Viljakate boniteediklasside (Ia, I) kuusikute raievanuse alandatakse, et  raie lubamise alused oleksid kõigile üheselt mõistetavad.

Täna kehtiva metsaseadusega seatud raievanused ei võimalda alati majandusmetsade viljakate boniteediklasside kuusikuid optimaalses eas kasutusse võtta, seetõttu väheneb puistute tootlikkus ning juure- ja tüvemädanike tõttu halveneb puidu kvaliteet. Hetkel peavad raiutavad kuusikud olema minimaalselt 80 aastat vanad, eelnõu kohaselt saaks raiet lubavaks vanuseks olema Ia boniteediklassis 60 aastat ning I boniteediklassis 70 aastat.

Kuigi kõrvalseisjale võib tunduda muudatuse mõju väga suur, siis on oluline märkida, et üle 80% erametsade ning 55% riigimetsa Ia ja I boniteediklasside kuusikutest, mis raievanuse alandamisel oleksid justkui täiendavalt raieküpsed, on juba praegu võimalik raiuda küpsusdiameetri alusel. Seega muudatuse mõjul ei kaasne kindlasti Eesti metsades ulatuslikku lageraiet, mille eest ekslikult hirmutatakse.

Oluline on märkida ka, et minimaalne raievanus ei kohusta metsaomanikku raiuma, tal jääb alati õigus oma metsa kauem kasvatada. Selleks, et metsaomanik eelistaks lageraiele kasutada teisi raieliike oleme leevendamas turberaietele ja valikraiele seatud piiranguid.

Näiteks paindlikuma turbaraie puhul muutub metsa uuenemine kiiremaks, tänu millele on metsaomanikul lihtsam raietegevusi järkjärguliselt teostada ning surve lageraie tegemiseks väheneb. Metsaelustiku mitmekesisuse säilitamiseks kehtestatakse vastukaaluks raienormide leevendamisele säilikpuude jätmise kohustus ka turbe- ja valikraietel. Lisaks tõhustatakse muudatustega vääriselupaikade kaitset.

Üle aasta ettevalmistatud seadusemuudatused on kooskõlastamisel justiitsministeeriumis ning kõigi eelduste kohaselt võiks jõuda valitsuse lauale arutamiseks tuleva aasta alguses. Olukord, kus keskkonnaorganisatsioonid on oma algse heakskiidu praeguses etapis tagasi võtnud, on kahetsusväärne, kuid  ootame neid tagasi laua taha sisulist arutelu pidama.

Eesti metsade juurdekasv on tuginedes Keskkonnaagentuuri värsketele andmetele viimastel aastatel olnud üle 15 miljoni tihumeetri. Raiemaht on viimasel kümnel aastal olnud keskmiselt 8 miljonit tihumeetrit. Seni kõige suurem on olnud see 2014 aastal, kui küündis 10,3 miljoni tihumeetrini. Seega ei ole põhjust rääkida raiel juurdekasvu mahtude ületamisest. Keskkonnaministeerium toetab ja aitab igati kaasa jätkusuutliku metsamajanduse põhimõtetest kinnipidamisele.

Seda toetab ka uus koalitsioonileping, kuhu on sisse kirjutatud, et metsanduse raiemahud ei tohi olla suuremad kui Eesti metsa juurdekasv," selgitab Denks.