EESTI MÄRGI VALGUSES: kas siilid üldse oksendavad? (19)

Rändrahn, roheline plekk, fekaal, lärakas, roheline ollus – viimase väite kohaselt oli see Eesti märgiks peetu tegelikult niisama üks kotikaunistus. Olgu, kuidas on, aga džinn on pudelist ja torm on kotist välja lastud ning muuhulgas on vaimutsejad nimetanud seda pilvekest ka oksendavaks siiliks või nutvaks kilpkonnaks. Oot: kas see juba liialt fantaasia valdkonda ei lähe? Kas siilid oksendavad ja kilpkonnad nutavad, seda kommenteeris zooloog Toomas Esperk.

"Pisarate eritamise võime esineb enamustel selgroogsetel loomadel, sealjuures ka kilpkonnadel ja muudel roomajatel (krokodillipisarad on tõepoolest olemas). Pisarate peamine funktsioon on silma niisutamine ja silma sattunud võõrkehade ärauhtumine.

Selle üle aga kas peale inimese ka mõni teine loom kitsamas tähenduses "nutab", so kas mõnel loomal veel pisarad emotsioonidega kaasnevad, käib siiani debatt.

Viimasel ajal küll kipub rohkem kõlama seisukoht, et näiteks elevandid nutavad ka klassikalises mõttes, teaduslikult tõestada on seda aga keeruline.

Roomajate puhul pole põhjust arvata, et pisarad emotsioonidega kaasnevad ja kuigi näiteks merekilpkonnade "nutmist" siis kui emasloomad rannikule munema tulevad, on ammusest ajast täheldatud ja rahvasuus emotsioonidega seostatud (emad nutavad oma sündimata järglaste pärast), on tegelik põhjus märksa proosalisem.

Nimelt merekilpkonnadel (nagu ka mitmetel merelindudel, näiteks kajakatel) avanevad silmadesse soolanäärmed ning pisaratega koos väljutatakse nii kehast üleliigsed soolad ning kuna vajadus seda teha on pidev, esineb ka pisaravoolu märkimisväärselt palju.

Samas on ka maismaa- ja mageveekilpkonnad võimelised pisaraid eritama ning näiteks on täheldatud, et mitmete liblikaliikide esindajad käivad regulaarselt Amasoonase vesikonnas elavate mageveekilpkonnade silmadest pisaraid imemas, ilmselt eelkõige sealses keskkonnas defitsiitse naatriumi saamiseks.

Oksendamisest - see fenomen (laias tähenduses) on loomade hulgas oluliselt laiemalt levinud kui pisarate eritamine ning ka siilid on täiesti võimelised oksendama.

Siin on küll oluline ka see kuidas oksendamist defineerida. Laiemas tähenduses mõeldakse oksendamise all igasuguse allaneelatud toidu suu kaudu väljutamist, muuhulgas käivad siia alla näiteks ka kõrveraksete (korallid, hüdrad jt) ning enamike lameusside jääkide väljutamine (kuna neil pärak puudub, toimub tahkete jääkainete väljutamine alati suu kaudu), röövlindude räppetompude väljutamine või mitmetele loomaliikidele omane poolseeditud toidu järglastele välja "oksendamine".

Kitsamas tähenduses mõeldakse oksendamise all eeskätt maosisu väljutamist allaneelatud mürgiseid aineid sisaldavate palade tõttu (näiteks riknenud või ebasobivat toitu süües). Siilidel esineb aga oksendamine igal juhul - nii laiemas kui kitsamas tähenduses."