Ilm

NASA ja Briti meteoroloogid: 2016. aasta oli ilmselt rekordiliselt soe (8)

LISA KOMMENTAAR

Velkommen til Norge19. jaanuar 2017, 01:08
Ehh19. jaanuar 2017, 00:22
Veel paar aastat korrutada siis jääme uskuma?
Peeter19. jaanuar 2017, 02:46
Aga sul on jälle mingi eituse sündroom? 30 aastat tagasi olid jaanuarid sellised, et aiateibad olid härmas. Ja mis nüüd on? Isegi Lapimaal on jaauaris plusskraadid, Eestist rääkimata. Millal viimati oli 30 kraadi külma?
talvesõber20. jaanuar 2017, 13:40
Sel aastal lubati sajandi külmemat talve, mu eufooria tõusis taevani,nüüd võtan varsti depressioonitablette...
maamiiz18. jaanuar 2017, 23:16
millegipärast siia eesti ei jagunud,kas meie ei täida siis eeskujulikult kliimakokkuleppet,panime ju kõik tehased kinni
dfg18. jaanuar 2017, 22:35
Ma varemgi kuulnud, et tulekul on väikejääaeg.Kliima on koguaeg jahanenud ja soojenenud. Ei olnud ei inimesi ega ka autosi.Ma ei saa aru kuidas saab nii lihtsalt raha jagada "kliimasoojendajatele". Aga müts maha, tegu on geniaalse äriideega....
mis siis sellest on18. jaanuar 2017, 21:51
selge on see, et 2017 tuleb veel soojem.
warming vs cooling18. jaanuar 2017, 21:09
Lausa nii soe, et Musta mere sadamad külmusid esimest korda üle 62 aasta...Praegune päikese 24 tsükkel on olnud viimase 200 aasta nõrgim, mis mõõdetud ja see on juba praegugi maailmas suuresti ilmamustreid mõjutamas.
Meie päikse magnetväli on viimase kümnendi jooksul nõrgenenud 9300 aasta kiireimas tempos ja on kaotamas järgmiste aastate jooksul võime moodustada päikeseplekke teadmata ajaks. Järjest kasvav hulk teadlasi on veendunud, et oleme järgmise grand solar minimumi lävel, mil päikese aktiivsus langeb aastaks 2030 kuni 60%.
Pikad päikese miinimumid on tulnud-läinud keskmiselt iga 400 aasta tagant, viimane 1645-1715(Maunder minimum) jooksul külmusid talviti kinni nii Thamesi jõgi, Hollandi kanalid, New Yorki lahed kui osadel talvedel ka terve Läänemeri. Toonane kliima polnud vaid jahedam vaid ka eksteemsem, kas tihti pikalt põuane või vastupidi pikalt jahe ja sademete rohke, mis hävitas järjestikulistel aastatel pea kogu mahapandud saagi.
Euroopas suri sel perioodil hinnanguliselt 25% rahvastikust nälja, külma ja näljast tingitud haiguste kätte. Sinna ajajärku jääb ka Eesti suurim näljahäda Suur Nälg 1695-1697, mis tappis paari aastaga enam kui viiendiku Eesti elanikonnast(ca. 80 000 inimest).