LISA KOMMENTAAR
18. veebruar 2017, 19:21
Ei noh.Teadus on imeline,aga kas see asi praktiliselt ka välja tuleb?Mõni mammuvant võiks ju Pärnus niitude peal ka tulevikus jalutada.
17. veebruar 2017, 19:05
inimesed sigivad nii kiirest nagu moslemid (ca 4x aastas), siis on viimased vihmaussidki näljas. Kellele sellist suurt taimetoidulist söödikut tarvis on? Ise vastan. Neile ehk, kes niidetud heinamaade eest eurotoetusi saavad?
17. veebruar 2017, 22:24
Kõik siin maailmas on suhteline. Näiteks. Aga kellele on sinusugust "",söödikut" tarvis?
17. veebruar 2017, 18:12
Ei suudeta praegu elavaid loomi,linde hävimast päästa aga on mingit mammutvanti vaja.Kui plju loomi on viimase 10aastagagi välja surnud.Kohutav.
17. veebruar 2017, 17:21
Stalinil olnud ka mure,vangilaagritele ei jagunud okastraati ja siis nutikad venemaa teadlased ristasid vihmaussi siiliga.Mure sai murtud aga mida kasu peaks meil olema mingist elemammutist?
17. veebruar 2017, 12:36
Järgmisena võiks liigirikkuse nimel taas-luua ka kunagi ülekohtuselt väljasurnud saurused.
17. veebruar 2017, 13:15
Kahtlemata, kui sa kusagilt sauruse geene suudaksid hankida.
Taastaist vajaksid mitmed inimese poolt või süü tõttu hävinud loomaliigid. Nimetan mõned tuntumad. tarvas ehk ürgveis ( viimane teadaolev isend kütitud XVII saj keskpaiku Poolas), Uus Meremaa hiijaanalind moa, kaasaegsest jaanalinnust mitu korda suurem (XVII-XVIII sajI) ja koos sellega hukkus ka maailma suurim, haasi kotkas, kes kaotas moade kadumisel ma söödabaasi. Maagaskari elevantlind - hiidjaanalind kes kasvas kuni 400 kg. raskuseks (XVII-VIII saj.). Kukkurhund ehk tasmaania tiiger (hävitad vagade Tasmaania lambakasvatajate piilt XX sai algul, viimane isend kütiti 30-ndate aastate lõpul)
Taastaist vajaksid mitmed inimese poolt või süü tõttu hävinud loomaliigid. Nimetan mõned tuntumad. tarvas ehk ürgveis ( viimane teadaolev isend kütitud XVII saj keskpaiku Poolas), Uus Meremaa hiijaanalind moa, kaasaegsest jaanalinnust mitu korda suurem (XVII-XVIII sajI) ja koos sellega hukkus ka maailma suurim, haasi kotkas, kes kaotas moade kadumisel ma söödabaasi. Maagaskari elevantlind - hiidjaanalind kes kasvas kuni 400 kg. raskuseks (XVII-VIII saj.). Kukkurhund ehk tasmaania tiiger (hävitad vagade Tasmaania lambakasvatajate piilt XX sai algul, viimane isend kütiti 30-ndate aastate lõpul)
17. veebruar 2017, 11:51
Niikaua mängite, kuni kõik kohad ebar-deid täis on.
17. veebruar 2017, 13:26
Mammutid hävitasid nii kliimamuudatused kui ka tollaste inimeste poolne arutu küttimine ja hävitamine. Eriti just metsade süütamise teel, nii et grillpraad oli kohe valmis võtta. Hävitati märksa, kordades rohkem loomi kui ise ära söödi.
Kahtlemata rikastaksid meie loomariike ka need mammutite kaasaegsed, kuid suuresti inimtegevuse tõttu hävinud loomaliigid nagu karvane ninasarvik, hiidhirv, koopakaru, koopalõvi ning mõõkhambuline tiiger, kes veel kümmekonna tuhande aasta eest Maal elasid. Suurkiskjad hävisid enamasti just saakloomade inimesepoolse hävitamise tõttu. Samuti hävitati ka hiidvaraanud, hiikrokodillid, kukkurlõvid ja paljud muud kunagise Austraalia loomaliigid, kelle siis juba sisse rännanud aborigeenid ammuilma hävitasid, põhiliselt samuti metsade mahapõletamisega ning seeläbi lõpuks varem dzunglite ja järvederohkusse uppunud mandri sisealad kõrbeteks muutsid.
Kahtlemata rikastaksid meie loomariike ka need mammutite kaasaegsed, kuid suuresti inimtegevuse tõttu hävinud loomaliigid nagu karvane ninasarvik, hiidhirv, koopakaru, koopalõvi ning mõõkhambuline tiiger, kes veel kümmekonna tuhande aasta eest Maal elasid. Suurkiskjad hävisid enamasti just saakloomade inimesepoolse hävitamise tõttu. Samuti hävitati ka hiidvaraanud, hiikrokodillid, kukkurlõvid ja paljud muud kunagise Austraalia loomaliigid, kelle siis juba sisse rännanud aborigeenid ammuilma hävitasid, põhiliselt samuti metsade mahapõletamisega ning seeläbi lõpuks varem dzunglite ja järvederohkusse uppunud mandri sisealad kõrbeteks muutsid.
KOMMENTAARID (12)