Päikesesüsteemi naaberplaneedil elu ilmselt ei leidu (8)
Proxima Centauri ja teised punased kääbused on Linnutee kõige tavalisem tähetüüp. Sedasorti tähti on meie galaktika tähtede hulgas tervelt kolmveerand. Punased kääbused on Päikesest pisemad ning jahedamad tähed, kuid nad on väga aktiivsed, saates oma nooruses üsna tihti välja vägevaid loiteid.
NASA teadlased mudeldasidki selliste tähtede lähiümbruse omadusi, et teha kindlaks, kui suur on punaseid kääbuseid ümbritsev elukõlbulik tsoon – selles piirkonnas leiduvatel planeetidel võib leiduda vedelat vett.
Tavapäraste arvestuste järgi on punaste kääbuste ümbruses olev elukõlblik tsoon 10-20 korda väiksema raadiusega kui Maa ja Päikese vaheline kaugus.
Värske uurimuse autorite kinnitusel kiirgavad punased kääbused nii palju röntgen- ja ultraviolettkiiri, et nende läheduses ilmselt elu ei ole. Tugev kiirgus hävitab punaste kääbuste ümber tiirlevate planeetide atmosfääri ja lennutab sealse hapniku ja lämmastiku kosmosesse. Seega muudab selline täht oma planeedisüsteemi taevakehad juba mõnekümne kuni saja miljoni aastaga eluks sobimatuks.
Tõenäoliselt on sama juhtunud ka möödunud aastal avastatud planeediga Proxima b, mis tiirleb punase kääbustähe Proxima Centauri ümber. Siiani arvati, et meist vaid 4,2 valgusaasta kaugusel asuv planeet oma tähest just õigel kaugusel, et selle pinnal võiks leiduda vedelat vett.
Kuidas lood meie naabriga tegelikult on, selgub ilmselt alles tulevikus. Proxima Centauri tähesüsteemi me ilmselt niipea kohale lennata ei suuda, kuid see asub piisavalt ligidal, et seda saaks uute võimsate teleskoopidega uurida.
Kas avastasid oma arust jalgratta või? Täname selle ülitarkuse eest. Muidugi saab lõpuks kõik läbi. Kunagi, paljude miljardite aastate pärast jahtub ka Maa tuum, mis toob kaasa magnetvälja nõrgenemise. Kuid ilmselt enne seda jõuab Päike arengufaasi, vesinikuvarude vähenedes käivitavad mõnevõrra teistsugused termotuumasünteesid ja paike paisub mitusada korda, punaseks hiiuks. Neelates Merkuuri, Veenuse ja vahest isegi Maa. Kuid kui Maa isegi allaneelamisest pääseb, kergitab poolt taevast kattev hiidpäike temperatuuri maal enam kui tuhandele kraadile. Või isegi kahele. Mis on orgaanilise elu lõpp. Ja pärast üürikest hiidtähena laiutamist tõmbub Päike taas kokku ning kustub vähehaaval. Jättes Maa lõpuks kosmilisse pakasesse. Kunagi 65 miljardi aasta pärast järgneb elutu Maa kokkupõrge Kuuga koos kõige sellele järgnevaga. Ja kunagi väga-väga kauges tulevikus kustuvad kõik tähed, Paisuva universumi, entroopia tõttu aga järgneb lõputu hajumine auneosakesteks, kuni lõpuks ainet maises mõttes enam ei eksisteerigi.